Asustus

Sisukord

  • Linnad ja linnastumine

    Eesti kiiresti muutuv ühiskond koos globaliseeruva maailmaga on muutnud ka asustuse süsteemi ja tähendust. Poliitgeograafiliselt on Eesti muutunud Venemaa läänest Euroopa idaks, mille arengus on ...
    Loe edasi »

  • Tallinna linnastu

    Tallinn on üle-eestiliseks tõmbekeskuseks, siin elab umbkaudu 30% Eesti rahvastikust, koos pealinna ümbritseva Harju maakonnaga koguni 39%. Tallinna ebaproportsionaalselt suur rahvaarv on pealinnadele iseloomulik ja ...
    Loe edasi »

  • Kirde-Eesti tööstuslinnad

    Põhja-Eesti teise olulisema keskuse moodustavad Kirde-Eesti tööstuslinnad, mis paiknevad suhteliselt tiheda kogumina piki Tallinn–Narva–Peterburi maanteed (Narva, Jõhvi, Kohtla-Järve, Sillamäe, Kiviõli, Püssi). Taolise linnavõrgu ...
    Loe edasi »

  • Tartu

    Eesti vanima kroonikates mainitud linnana on Tartu olnud juba alates 13. sajandist tähtsaim Lõuna-Eesti keskus, mille roll suurenes veelgi Academia Gustaviana nimelise ülikooli asutamisega 1632 ...
    Loe edasi »

  • Maa-asustuse paiknemine ja muutuv küla

    Eesti maa-asustuse ruumiline levik on üsna erinev linnade paiknemisest. Eelkõige on seda mõjutanud looduslikest tingimustest ja kujunemisloost lähtuvad nn Kõrg- ja Madal-Eesti erinevused. Loodusolude kõrval ...
    Loe edasi »

  • Madal-Eesti arenevad asulad

    Madal-Eesti maapiirkonnad on asustatud suhteliselt hõredalt, olemasolev asustus on koondunud küladesse, mis on rajatud soodsate põllumajandus- ja ehitustingimustega maadele. Tööstusele ja teenindusele orienteeritud Lääne- ja ...
    Loe edasi »

  • Kõrg-Eesti hajaasustusala

    Lõuna- ja Kesk-Eesti viljakate muldadega kõrgustikel ja lavamaadel paiknev Kõrg-Eesti on ühtlaselt asustatud, rahvastiku üldine tihedus on aga suhteliselt madal, keskmiselt 18 inimest ruutkilomeetrile. Praegusaegse ...
    Loe edasi »

  • Välisviited


    Loe edasi »