Kõrg-Eesti hajaasustusala

Lõuna- ja Kesk-Eesti viljakate muldadega kõrgustikel ja lavamaadel paiknev Kõrg-Eesti on ühtlaselt asustatud, rahvastiku üldine tihedus on aga suhteliselt madal, keskmiselt 18 inimest ruutkilomeetrile. Praegusaegse asustuse hajus paiknemine on paljuski tingitud künkliku maastiku iseärasusest, mis soodustas hajakülade teket. Lisaks rahutule maastikule ja mosaiiksele, kuid viljakale põllumaale iseloomustab piirkonda ka väga tihe teedevõrk. Üheks oluliseks printsiibiks hajaküla tekkimisel oli maad saanud talupoegade ürgne soov omaette elada ja naabritega mitte kokku puutuda. Oluline mõju on olnud ka talude vabaksostmise poliitikal: mõisnikud müüsid talupoegadele vaid kaugemaid ja halvemaid maid ning nii levis asustus 19. sajandil ka kaugematele metsadetagustele aladele. Eesti Vabariigi esimese maareformi tulemusena kaeti kõik endised mõisamaad tihedalt väikeste (asuniku)talude võrguga. Siiski on selles piirkonnas suures osas säilinud põline asustusmuster, mida ei suutnud lõhkuda ka sovetliku tekkega kolhoosikülad.

Eesti äärmises kaguosas asuv Setumaa erineb oma asustuspildi poolest ülejäänud Kõrg-Eestist. Siinsed talud on väiksemad, taluhoovid on kinni ehitatud, külad on suuremad ja majad asuvad lähestikku. Setumaa vastandiks on Sakala kõrgustikul asuv jõukam Mulgimaa oma suurtalude ja arenenud väikelinnade võrguga. Kesk-Eesti ja Pandivere piirkonnas on rohkem külasid ja suurtalusid. Siinne asustusvõrk kujunes erinevalt Lõuna-Eestist välja tiheda mõisakeskuste võrgu baasil ja on sellise struktuuri tänaseni säilitanud.

Hajalinn Eesti
Vastandina kujunevale Suur-Tallinnale võibki Eesti asustuse ühe tulevikuvõimalusena näha hajalinnastumist. Küla kujuneb teise kodu, suvitamise ja kaugtöö piirkonnaks. Seda vähemalt soodsal aastaajal. Interneti kättesaadavus on riigi poolt tagatud, eesmärgiks on ühendada linna elukvaliteet, infosüsteemid ja looduslik keskkond üheks moodsaks elukeskkonnaks. Uue elukoha valikul on määravaks ruumi mitmekesisus ja geoesteetiline aspekt. Liigutakse sisemaale, rannikule, metsa ja vanalinna, seal restaureeritakse vana või ehitatakse uus elamu. Levib turismi- ja teenindusettevõtete võrk, rannakalandus ja kohalik tootmine. Teatud määral pakub see protsess alternatiivi kala-, metsa- ja põllundussektoris räsitud talunikele ja ettevõtjatele.

Lisateave artikli kohta