Linnad ja linnastumine

Eesti kiiresti muutuv ühiskond koos globaliseeruva maailmaga on muutnud ka asustuse süsteemi ja tähendust. Poliitgeograafiliselt on Eesti muutunud Venemaa läänest Euroopa idaks, mille arengus on tuntav Euroopa kõige aktiivsema regiooni Skandinaavia mõju. Tekkinud on uus ja võimas Tallinn–Helsingi telg, mis suunab ka Eesti kõiki olulisemaid asustusega seotud protsesse. Nagu mujal Euroopas, on ka siin kõige märgatavam linnade osatähtsuse jätkuv kasv, seejuures toimib Tallinn üle-eestilise tõmbekeskusena, Tartu, Pärnu ja Jõhvi aga regionaalsel tasemel.

Kokku elab 69% Eesti rahvastikust linnades ja 68% elanikest regioonikeskustes, Harju, Ida-Viru, Tartu ja Pärnu maakondades. Tihedaimalt asustatud piirkonnad asuvad Eesti põhjaosas ja rannikualal. Samas paiknevad ka kolm Eesti viiest suuremast linnast: Tallinn, Narva ja Kohtla-Järve, kuhu on koondunud valdav osa elanikkonnast, tööstuspotentsiaalist, transpordivõrgust ja majandustegevusest. Teise maailmasõja järgse intensiivse linnastumise ja industrialiseerimise tunnuseks oli suur sisserännanute arv Nõukogude Liidu muudelt aladelt.

Maa ja linnatüüpi asulate eristumine algas Eestis umbes 13. sajandil. Esimeste linnadena on ürikutes mainitud: Tartu (1030), Tallinn (1248; Kolõvani nime all 1154), Narva (1256), Pärnu (1265), Haapsalu (1279), Viljandi (1283) ja Paide (1291). Sageli tekkisid linnad saksa võõrvallutajate ordulinnuste ümber, mis olid tihtipeale ehitatud vallutatud muinaslinnuste kohale. Juba siis koondusid suuremad linnad ranniku ja veekogude lähedusse, heade kaubandus- ja transporditeede äärde. Linnavõrgustiku tänase pildi kinnistas aastatel 1959–1962 teostatud haldusreform, mille käigus moodustatud 15 rajooni piirid langevad üldjoontes kokku praeguste maakonnapiiridega. Seoses uute rajoonikeskuste loomisega kujunesid uued kohalikud keskused, nagu Jõgeva, Rapla või Põlva. Kokku on Eestis 47 linna ning 10 linnalist asulat — alevit. Eesti taasiseseisvumisega kaasnenud muutuste tulemusena on 1990. aastatel maakonna- ja kohalike keskuste roll silmanähtavalt vähenenud, maapiirkondades on elutegevus koondunud edukate ettevõtete ja nende naabruses asuvate linnade ümber.

Lisateave artikli kohta