Madal-Eesti arenevad asulad

Madal-Eesti maapiirkonnad on asustatud suhteliselt hõredalt, olemasolev asustus on koondunud küladesse, mis on rajatud soodsate põllumajandus- ja ehitustingimustega maadele. Tööstusele ja teenindusele orienteeritud Lääne- ja Põhja-Eesti asulad on suutnud säilitada oma tegevusalad ka tänasel päeval, olles seega paremas seisus kitsalt põllupidamisele orienteeritud Kesk- ja Lõuna-Eestist. Madal-Eesti arengu tagavad linnade ja transporditeede lähedus ning mitmekesisemad puhkevõimalused mere ja kuurortide näol. Kohalikku arengut toetavad ka rahvastiku liikuvus ning maakonda sisse- ja tagasirännanud inimeste kogemused. Eriliseks arenguressursiks on rannikuala: enamik Eesti rannikust oli Nõukogude perioodil suletud piiritsooniks, liikumine oli piiratud, kohalik elu hääbus, arendati vaid militaarobjekte. Piiritsooni vabanedes avanesid uued võimalused kalapüügi, turismi ja ettevõtluse arendamiseks.

Kõige hõredamalt asustatud alad paiknevad Madal-Eesti sisemaal Vahe-Eesti soode ja rabade piirkonnas. Vahe-Eesti ulatub Eesti edelaosast kirdesse, läbides terve Eesti mandriosa, hõlvates Pärnu madaliku ja Kõrvemaa. Hõreda asustusega on veel Võrtsjärve põhjaosas olev Võrtsjärve madaliku piirkond ning Kirde-Eestis Peipsi järve põhjaosas paiknevad Alutaguse madaliku alad ning suhteliselt madal soode- ning rabaderikas Mandri-Eesti lääneosa. Nendel kõrvemetsade, suurte jõgede ja soodega aladel levivad asulad on seotud valdavalt metsanduse, jahinduse, lokaalse põllunduse ning väikeste tootmisettevõtetega. Piirkonnas on palju looduskaitsealasid ja kohalikke turismiettevõtteid.

Pärnu
Madal-Eesti kiirelt areneva majanduse ja aktiivse kultuurieluga keskus on suvepealinn Pärnu, mis on Eesti linnavõrgustikus rahvaarvult viies linn. Sarnaselt eelpool mainitud Eesti suuremate linnadega on ka Pärnu ümbrus tihedamalt asustatud ja kujutab endast maakonna tõmbekeskust. Pärnu maakond tervikuna on suhteliselt suure linnarahavastiku osakaaluga, linnades elab 57% maakonna elanikest.

Lisateave artikli kohta