Avalikkuse areng

Sisukord

  • Avaliku välja rollist ühiskonnas

    Avalik väli ehk avalikkus on mentaalne keskkond, kus toimub ümbritseva reaalsuse ja selles toimuvate protsesside tõlgendamine inimeste eneste poolt. Need tõlgendused ja arutlused mõjutavad omakorda ...
    Loe edasi »

  • Kuidas avalik väli toimib?

    Avalikkuses peetavatel arutlustel on näha erinevat tüüpi osalejaid — ühelt poolt spontaanne mitteformaalne avalikkus (erinevad MTÜ-d, organiseeritud arvamusrühmad, subkultuursed grupid jt) ja teiselt poolt erinevad ametlikud ...
    Loe edasi »

  • Muutused Eesti avalikus väljas aastatel 1940-2000

    1990. aastate alguses taotles Eesti avalikkus peamise väärtusena vaimset vabadust ja sõltumatust. Nõukogude riigi vaikusest saavutati läbimurre tegelikult juba 1980. aastate lõpus, kui hakati taas ...
    Loe edasi »

  • Avalik väli avatud Eestis

    1990. aastatel on Eesti avalikkus end organiseerinud mitmete üldoluliste poliitiliste, majanduslike ja kultuuriliste küsimuste puhul. Avalik arutelu on mitmel korral tõusnud Eesti presidendivalimise küsimuses, haldusreformi ...
    Loe edasi »

  • Uue meediasüsteemi kujunemine

    1990. aastate jooksul suurenes meediakanalite hulk. Kanalite kujunemist võib ülevaatlikult näha kolme paralleelse suunana: avalik-õigusliku meedia, kommertsmeedia ja spetsialiseeritud kanalitena, mis toimivad ühel ja samal ...
    Loe edasi »

  • Kodanikualgatus ja kolmas sektor

    Kodanikualgatused on enamasti spontaanselt tekkivad liikumised, mis väljendavad ja teenivad inimeste vajadusi. Püsides elujõulisena, leiavad nad endale aja jooksul institutsionaalsed vormid ning koha sootsiumis. Eesti ...
    Loe edasi »

  • Avalik arvamus ja selle uuringud

    Valik, milliseid teemasid ja mil viisil avalikkuses üles võetakse, näitab tavaliselt palju rohkemat kui ainult suhtumist mingisse nähtusesse — siin on kontekstina olulised laiemad arengud ning ...
    Loe edasi »

  • Välisviited


    Loe edasi »