Kodanikualgatus ja kolmas sektor

Kodanikualgatused on enamasti spontaanselt tekkivad liikumised, mis väljendavad ja teenivad inimeste vajadusi. Püsides elujõulisena, leiavad nad endale aja jooksul institutsionaalsed vormid ning koha sootsiumis. Eesti kodanikualgatuslikud ettevõtmised (sh Muinsuskaitse Selts, Eesti kodanike komiteed jt) on olnud kesksel kohal Eesti ühiskonna muutmises 1980. aastate lõpul, olles siis sootsiumi teisenemise tegelikuks lähtejõuks.

Viimase kümne aasta jooksul on aga hoogsamalt arenenud mittetulundusühingute liikumine. Mittetulundusühingutena toimivad kodanikuühendused ja nn kolmas sektor on osutunud mitmete probleemide tõstatamisel ja lahendamisel avalik-õiguslikust ruumist ja ärisektorist tõhusamaks — nad on kollektiivsed ja refleksiivsed ning kasutavad oma ressursse sihipäraselt ja ökonoomselt.

Eestis on 2002. aasta seisuga 812 avalikkusele suunatud mittetulundusühingut, sihtasutust või maailmaorganisatsiooni haru, mis tegutsevad ühiskonna eri valdkondades (vt joon 5). Kui siia juurde arvata ka korteriühistud, küünib nende arv keskäriregistri andmetel 15 000-ni. Siiski viib tänase Eesti võrdlemine arenenud demokraatiaga riikidega paradoksaalse tulemuseni: vaatamata kodanikeühenduste tähtsale rollile taasiseseisvumise perioodil on need tänase Eesti demokraatia kõige nõrgemaks komponendiks.

Joonis 5

Mittetulundusühingud valdkondade kaupa

Valdkond Hulk
Demokraatia ja rahvusvahelised arusaamad 80
Filantroopia ja kodanikualgatuse toetamine 35
Haridus ja kool 254
Harrastus ja ajaviide 302
Keskkond 55
Kultuur ja kunst 246
Kutsetöö, ametialane tegevus 129
Majanduse areng 46
Meedia ja massikommunikatsioon 20
Piirkondlik ja lähikondlik areng 107
Poliitika 12
Põllumajandus ja maaelu 54
Religioon 24
Riigi ja kodanike kaitse 35
Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid 186
Sport 94
Õigus, huvide esindamine ja kaitse 179
Inimõigused 29
Muud 96

Üheks näiteks, kuidas riigivõim oma tegevuses kodanike arvamuste ja seisukohtadega arvestada püüab, on aastatel 2001–2008 tegutsenud internetiportaal TOM — Täna Otsustan Mina. Valitsuse otsedemokraatiaportaali sai esitada ideid, suuniseid ja mõtteid ning kommenteerida nii teiste poolt esitatut kui ka ministeeriumites väljatöötatud seaduseelnõusid nende loomise faasis. Seega oli avalikkusel võimalus pidevalt jälgida idee arengut seaduseni, ettepanekud ja esitatud kommentaarid olid kõigile vabaks lugemiseks. Kasutajaskonnas toetust leidnud ideed läksid peaministri resolutsiooniga vastavasse ametkonda täitmisele. Näiteks 2002. aasta juulis olid valitsuse menetluses järgmised portaalist pärinevad teemad: liiklusseaduse täiendamine, riigiteenistujate uus palgaastmestik, tarbijakaitseseadus, riiklike peretoetuste seadus, tulumaksuseaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seadus. Eriti aktiivne oli arutelu 2002. aastal kehtima hakanud uue relvaseaduse ümber, mille puhul arvamuste suur hulk portaali ajutiselt ummistas.

Lisateave artikli kohta