Kuidas avalik väli toimib?

Avalikkuses peetavatel arutlustel on näha erinevat tüüpi osalejaid — ühelt poolt spontaanne mitteformaalne avalikkus (erinevad MTÜ-d, organiseeritud arvamusrühmad, subkultuursed grupid jt) ja teiselt poolt erinevad ametlikud institutsioonid ning nende esindajate arvamustekstid. Eestis on traditsiooniliselt oluline roll intellektuaalidel, sh kirjanike, õpetlaste jt avaliku elu tegelaste esinemistel. Keerulisematel aegadel on etendanud jõulist osa arvamusrühmade ja survegruppide esitatud ühispöördumised ning tekstid (näiteks nn neljakümne kiri 1980. aastal, millega eesti haritlased püüdsid ühiskonna tähelepanu juhtida Nõukogude Liidu keskvõimu poolsele venestamispoliitikale).

Vajalikuks eeltingimuseks, et inimese ja arvamusrühma hääl tõepoolest kuulda oleks, on demokraatliku ühiskonna olemasolu. Samas on jätkuv arvamuse väljendamine omakorda ise oluline demokraatia tagamiseks. Avalikkus moodustub erinevatest kanalitest, milleks on nii ajakirjandus, avalikud üritused, infolehed, (mittekommerts)reklaam kui ka erinevad foorumid. Küsitluste andmetel ollakse kõige altimad avalikult sekkuma kuritegevuse ohjeldamisel (42%), looduse kaitsel (39%), laste kaitsel ja abistamisel (28% küsitletud inimestest, Riigikogu 2002).

Avalikule arutelule on iseloomulik, et eri arvamused vastanduvad ning probleemi mõistmiseks on vaja süveneda ühe ja teise poole argumentidesse. Siiski kohtab Eestis tihti ka hoiakut, et avalikkuse ees asjadest rääkimine oleks kui millegi „väljalobisemine”, „kaebamine” või otsustamise asjatu keeruliseks tegemine, mitte inimeste loomulik arutlus kui oluline vaheetapp teel otsuste juurde.

Avaliku arvamuse kujunemisel on tähtis eluterve kriitilise tähelepanu olemasolu üheaegselt viiel tasandil: isikutevahelises kommunikatsioonis, grupi- ja organisatsioonikommunikatsioonis, kitsamas avalikus kommunikatsioonis ning kogu ühiskonda hõlmavas laiemas avalikus kommunikatsioonis. Avalik arutelu on seda viljakam, mida kvaliteetsema info põhjal ja mitmekülgsemalt teemasid analüüsitakse. Kvaliteedi tunnuseks on siin teatud ühisotsustustele jõudmine info analüüsi tulemusel. Selles protsessis on eriti suur roll meedial: toimetajad peaksid aitama arutelu üleval hoida, kaasates vajadusel erinevaid eksperte, et avaliku arvamuse aluseks oleks informeeritus.

Avalik väli ja tekstid
Suur osa teabest jõuab avalikule väljale erinevate avaldatud tekstide kujul. Avalikul väljal on riigiinstitutsioonidest pärinevaid ametlikke tekste ja mitteametlikke tekste, sh kirjanduslikke tekste, majandustekste, ajakirjandustekste jm. Just avalikkus on paik, kus kohtuvad erinevad formaalsed ja mitteformaalsed tekstid, saades koos esinedes üksteiselt ja kontekstilt lisatähendusi ja olles nõnda ka omavahel võrreldavad.

Avalikel tekstidel on sootsiumis omad eesmärgid ja funktsioonid (sh informeerimine, arutlemine ja kooskõlastamine), nendega on võimalik ühiskonnas kehtivaid arvamusi ja tähendusi kehtestada, muuta ning kontrollida. Domineerivad arvamused ja tähendussüsteemid kujundavad ühtlasi ajastu domineeriva maailmapildi. Suletud ühiskonnas, kus formaalsete avalike tekstide väli on tugevalt kontrollitud, võib avalik väli pakutavast maailmapildist keelduda, siirdudes mitteformaalsetesse kõrvalistesse valdkondadesse (näiteks kirjanduskriitikasse, nagu see toimus Nõukogude Eestis 80. aastatel).

Ajakirjandus on institutsionaalne formaliseeritud avalike tekstide levikanal. Siinavaldatud tekstide autorid on dilemma ees: ühelt poolt on nad eelisseisus kui avalikkusele juurdepääsu omavad „hääled”, ent teisalt on probleemiks nende vabadus protsesse ja nähtusi tõlgendada. Ajakirjanduses on hämar ala nn ghost-writing, identifitseerimata (anonüümsete) tekstide esitamine „diktori” vahendusel, mis loob illusiooni objektiivsusest ning normatiivsete tekstide järjepidevusest (vt joon 1). Juhtudel, kus teksti autor on identifitseeritav, on tema roll ja kuuluvus olulised, neist sõltub olulisel määral teksti tähendus ja funktsioon.

Joonis 1

Eri tüüpi autoritekstide esinemine avaliku tekstina

Ametlik tekst Mitteametlik tekst
Autorit ei ole Anonüümne tekst, sealhulgas nn objektiivne tekst Autori representatsioon avalikus tekstis on kustutatud, teksti esitab diktor või toimetaja
Autor on Formaaliseeritud autori tekst või personaliseeritud formaalne (nt partei) tekst Autor on avalikus tekstis esil, tema kuuluvus on määratletav

Lisateave artikli kohta