Ehitus

Eesti keeles on uurali keeltele omaselt ning indoeuroopa keeltest erinevalt üsna palju käändeid. Nimi-, omadus-, arv- ja asesõnad muutuvad lausa neljateistkümnes käändes. Üheteistkümnel käändel on oma kindel lõpp kindlate tähendustega, näiteks kaasaüleval sidruni/ga ja ilmaütleval sidruni/ta. Ülejäänud kolmel käändel – nimetaval, omastaval ja osastaval – puudub omaette kindel tähendus ning nendega antakse lauses edasi sõnadevahelisi seoseid.

Et eesti keeles puudub eraldi sihitisekääne akusatiiv, on ka sihitis ühes neist kolmest käändest. Sihitise kääne näitab, kas tegevus on lõpetatud (Mari tegi tordi) või lõpetamata (Mari tegi torti) ning kas tegevus haarab oma objekti osaliselt (Jüri sõi torti ja küpsiseid) või tervikuna (Jüri sõi tordi ja küpsised ära). Vene ja saksa keele kõnelejad, kes akusatiiviga ning vähemate käänetega harjunud, võivad nimetada eesti käändesüsteemi keeruliseks, kuid neile võib vastata, et see-eest pole eesti keeles vaja tarvitada grammatilisi sugusid ega artikleid.

Eesti tegusõna muutub neljas ajas: olevikus ning liht-, täis- ja enneminevikus, kusjuures need vormid sarnanevad saksa omadega (aitan, aitasin, olen aidanud, olin aidanud – ich helfe, half, habe geholfen, hatte geholfen). Erinevalt saksa keelest puuduvad aga omaette vormid tuleviku jaoks, seetõttu on eesti keelt naljatamisi nimetatud pessimistlikuks. Tegelikult kasutatakse lihtsalt olevikuvorme vajadusel ka tuleviku väljendamiseks nagu vene keeleski.

Selleks, et eesti keeles õigesti käänata ja pöörata, on vaja teada paari põhivormi, mille eeskujul saab moodustada ülejäänud. Umbes kolmandikul eesti keele pöörd- ja käändsõnadest toimuvad muutused sõnatüves asuvate häälikutega: need teisenevad (omastav tõve, osastav tõbe), kaovad (omastav madu, osastav mao) või häälduvad erineva rõhuga (omastav kapi, osastav kappi).

Keerukatest tüvevaheldustest johtuvalt võib vorme olla keeruline moodustada, kuid lauses ritta seada on neid suhteliselt kerge. Ehkki lausele sobib üks kindel sõnajärg kõige paremini, võib sõnu üsna vabalt ringi tõsta. Lause arusaadavus säilib tänu käänetele ja kaassõnadele, mis näitavad sõnade omavahelisi seoseid. Inglise keelel ei jää käänete puudumise tõttu muud üle kui olla range sõnajärjega. Tegelikult on ka eesti keele sõnajärje vabadus üsna piiratud. Tavalisim sõnajärg on SVO ehk subjekt-verb-objekt nagu inglise, saksa ja vene keeles. Esineb ka igasuguseid muid variante, mis võimaldavad sama teavet erinevaid külgi rõhutades edasi anda.

Lisateave artikli kohta