Isikunimed

Eestis pandi 20. sajandi viimasel kümnendil lastele 19 158 erisugust nime. See mitmekesisus moodustub eesti omanimedest (Malle, Vaike; Endel, Meelis), vanematest laenudest (Liina, Piret; Mihkel, Siim) ning uuematest võõrkeelsetest nimedest (Merili, Kaisa; Kaspar, Rasmus). Nimekujude hulka suurendab asjaolu, et kasutatakse mitmesugust kirjapilti, laenatakse üha uusi nimesid, tehakse ka ise ning pannakse varasemast eesti traditsioonist enam kaksiknimesid.

Kõige sagedamini antakse lastele kogu Euroopas populaarseid nimesid: tüdrukutele näiteks Anna, Johanna, Kristel, Laura ja Sandra, poistele Erik, Johannes, Kevin, Markus, Martin ja Sander. Varem on Eesti moodsate nimede seas olnud järgnevad: 

  • 16. sajandi lõpuni muistsed läänemeresoome isikunimed Lembitu, Vootele, Meeme;
  • 19. sajandi keskpaigani alamsaksa keelest mugandatud nimed Mari, Triin, Liis; Andres Jüri, Märt;
  • 19. sajandi lõpust 1920ndateni võõrkeelsed nimed Rosalie, Asta, Ellen; Eduard, Arnold, Herbert;
  • 1930ndatel eestikeelsed nimed Aino, Luule, Õie; Kalju, Ülo, Vello;
  • 1940ndatel vanad laennimed Tiiu, Maie, Reet; Rein, Jüri, Ants;
  • 1950–1960ndatel uued võõrapärased nimed Marika, Katrin, Signe; Aivar, Marko, Marek;
  • 1980ndatel vanad laennimed Kadri, Triin, Liis; Kristjan, Indrek, Lauri.

Algul oligi igal eestlasel vaid eesnimi. Pärast ristiusustamist 14. sajandil hakati seda täpsustama lisanimega, mis moodustati ametinimetusest, koha- või isanimest. Lisanimed muutusid, kui elukoht või amet ei pärandunud järgmisesse põlve. Ametlikku perekonnanime kandsid esialgu vaid vähesed linnades elavad eestlased, kogu talurahvale pandi perekonnanimed pärisorjusest vabastamise puhul 19. sajandi esimesel poolel.

Eesti Vabariigi esimesel iseseisvusajal, aastatel 1918–1940, muutis oma perekonnanime üle 210 000 inimese. Võeti uued nimed nende asemele, mis olid olnud solvavad (Kõnts, Sopaauk), veidrad (Kollikivi, Pudrunahk), võõrkeelsed (Apfelbaum, Vassiljev), segakeelsed (Jahimann, Karubach) või muul põhjusel vastumeelsed. Mitte ainult inimesed pole oma nimesid muutnud. Aegade jooksul on ka Eesti linnad kandnud teistsuguseid nimesid.

Lisateave artikli kohta