Keeleelu

Eesti keele olemas- ja korrasolu eest hoolitsejaid on rohkesti, nii mõnelegi on see lausa põhitöö. Keeleinspektsioon kontrollib keelekasutust reguleerivate õigusaktide täitmist. Haridus- ja Teadusministeeriumi keeletalitus kujundab eesti keelepoliitikat ja aitab tutvustada eesti keelt välismaal. Ministrit nõustav keelenõukogu on koostanud eesti keele arendamise strateegia.

Eesti keelt uuritakse Eesti Keele Instituudis, Küberneetika Instituudis, Tartu ülikoolis ja Tallinna ülikoolis. Sealsete keeleinimeste töö viljana on valminud grammatikaid, sõnaraamatuid, õppematerjale, teadusartikleid, populaarteaduslikke kirjutisi ja muud. Keeleteemalisi teadusartikleid avaldatakse konverentsikogumikes, ülikoolide toimetistes, Emakeele Seltsi aastaraamatus ning ajakirjades.

Lisaks uurimiskeskuses, toimetuses, koolides ja mujal töötamisele kuulub osa keelehuvilisi mittetulundusühingutesse, millest tuntuimad on Emakeele Selts, Emakeeleõpetajate Selts, Eesti Terminoloogia Ühing ja Eesti Rakenduslingvistika Ühing. Need seltsid koondavad samast valdkonnast huvitatuid, korraldavad ettekandekoosolekuid ja väljasõite.

Keeleuurijatel, -toimetajatel, -õpetajatel ja teistel huvilistel on lisaks igapäevatööle võimalus kohtuda ning mõtteid vahetada keelepäevadel, seminaridel ja konverentsidel. Mitu aastat järjest on toimunud muuhulgas järgnevad keeleinimeste kokkusaamised: sügisel konverents „Emakeel ja teised keeled” ja Võru Instituudi korraldatav konverents, talvel õiguskeelepäev ja tekstipäev, kevadel rakenduslingvistika konverents, 14. märtsil emakeelepäev ja 27. juunil Veski päeva keelekonverents.

Kui filolooge mitte arvestada, mõtlevad inimesed keelele veidi pikemalt enamasti siis, kui kahtlevad mõne sõna õigekirjas või tähenduses. Neile on tuldud poolele teele vastu – lisaks paberkandjal olevatele õigekeelsusallikatele on võimalik lugeda elektroonilist „Eesti Keele Käsiraamatut” ja sirvida veebisõnastikke ning küsida tööpäeviti Eesti Keele Instituudist keelenõu.

Lisateave artikli kohta