Keeletehnoloogia

Tänapäeval osutub keele püsimajäämisel oluliseks keeletehnoloogiline tugi. Eestlastel on igapäevaelus võimalik eesti keeles suhelda muu hulgas mobiiltelefoni, raali ja pangaautomaadiga. Eesti keeles on olemas näiteks ettevõttesiseseid infosüsteeme, väikefirmade finantsarvestustarkvara, bürookomplekt OpenOffice, brauser Opera; osaliselt Linux, Microsoft Windows XP ja Microsoft Office. Eestikeelsed on ka siinsele kasutajale suunatud veebikeskkonnad ja portaalid, mobiiltelefonid, panga-, bensiini- ja muud automaadid.

Eesti keele enda kohta võimaldavad infot saada elektroonilised sõnastikud ja korpused ning lihtsamad tekstitöötlusvahendid, nagu speller ja poolitaja. Keeletarkvara ja mitu elektroonilist sõnastikku on saadaval KeeleWebis ning sõnastike veebikeskkonnas Keelevara. Näiteks saab seal otsida sõnu antonüümi-, sünonüümi-, fraseoloogia-, võõr- ja õigekeelsussõnaraamatust. Eesti Keele Instituudi otsingumootorid aitavad leida vajalikku maailma kohanimede andmebaasist, murdesõnaraamatust, etümoloogilisest teatmikust ja morfoloogiasõnastikust. Keeleuurijad oskavad rõõmu tunda ka Internetis asuvatest elektroonilistest tekstikogudest, millest suurimad on Eesti Keele Instituudi korpus (u 13 miljonit sõna), Tartu ülikooli eesti kirjakeele korpus (u 4 miljonit sõna), vana kirjakeele korpus ja murrete korpus. Kokkuleppel on teadustööks võimalik kasutada ka Tartu ülikooli suulise kõne korpust ning dialoogikorpust.

Arvuti oskab tänu tehtud tööle näiteks öelda, millise sõnavormi või lauseliikmega on tegu, suudab lugeda ette kirjutatud teksti, kiirendab sõnaraamatu koostamist ning korpustesse grammatilise info lisamist. Samm-sammult liigutakse üha keerukamate eesmärkide suunas: automaatne kõnetuvastus, masintõlkeprogrammid, infootsingu programmid, grammatikakorrektor ja sisukokkuvõtteid tegev programm. Samuti soovitakse panna arvuti mõistma eestikeelset kõnet ja osalema lihtsas infodialoogis.

Lisateave artikli kohta