Eesti kodanikeühiskonna areng

Sisukord

  • Eesti kodanikuühiskonna tänane situatsioon

    ​Taasiseseisvumise kahe kümnendi jooksul on Eesti kodanikuühiskond läbinud olulise arengu, mida on mõjutanud nii riigisisesed muutused kui ka välised tegurid. Võib öelda, et Eesti kodanikuühiskond ...
    Loe edasi »

  • Kodanikualgatuse areng taasiseseisvumise perioodil: kiirest arengust kodanikuühiskonna „varjusurma”. 1980ndate teine pool - 1990ndate keskpaik

    ​Organiseeritumas vormis ehk seltside, ühingute jne tegevusena ulatuvad kodanikualgatusliku arengu juured Eesti ühiskonnas 19. sajandi teise poolde. Organisatsioonide loomise aktiivsus ja nende ühiskondlik tähtsus suurenes ...
    Loe edasi »

  • Kodanikuühiskonda kujundanud tegurid 1990ndate teisest poolest aastani 2002, mil Riigikogus kiideti heaks „Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioon”

    1990ndate teisest poolest hakkab ühenduste arv kiiresti kasvama. Organisatsioonilises mõttes tekivad selgemad jooned, konkreetsem arusaamine tekib ühiskonnas MTÜ-de ja SA-de rollist jne. Välisrahastus, eriti USA-poolne ...
    Loe edasi »

  • Eesti kodanikuühiskonna arengusuunad viimasel kümnendil I

    ​Üheks Eesti kodanikuühiskonna arengut 2000. aastatel kõige rohkem iseloomustavaks suunaks on olnud avaliku võimu ja kolmanda sektori vahelise koostöö tihenemine. Kodanikualgatuse tähtsustamine on täna kindlalt ...
    Loe edasi »

  • Eesti kodanikuühiskonna arengusuunad viimasel kümnendil II

    Avalikes huvides tegutsevad mittetulundusühingud ja sihtasutused võivad teatud tingimustel saada kantud Vabariigi Valitsuse tulumaksusoodustusega ühenduste nimekirja. Samas „avalik huvi” ei ole olnud üheski Eesti seaduses ...
    Loe edasi »