Eesti kodanikuühiskonna arengusuunad viimasel kümnendil I

​Üheks Eesti kodanikuühiskonna arengut 2000. aastatel kõige rohkem iseloomustavaks suunaks on olnud avaliku võimu ja kolmanda sektori vahelise koostöö tihenemine. Kodanikualgatuse tähtsustamine on täna kindlalt sees poliitiliste parteide valimisprogrammides. Kodanikualgatuse avalik maine on väga olulisel määral tõusnud, kodanikualgatuslike ettevõtmiste meediakajastus on olulisel määral tõhusam kui veel kümnendi alguses. Märgilise tähtsusega on presidendi vabakonna nõuniku institutsiooni tekkimine kodanikuühiskonna alal.

​Eesti kodanikuühiskonna arengu kaks keskset tegurit on viimasel kümnel aastal selgelt olnud EKAK ja Euroopa Liit. Kümnendivahetusest alates on neil kodanikualgatuse institutsionaliseerumisel olnud oluline reguleeriv roll. Lisaks ressurssidele erinevatest EL-i rahastamismehhanismidest ja fondidest on EL-il olnud selge õiguslik ja poliitiline mõju. Ka kodanikualgatuse tähtsustamine Euroopa Liidu enese tasandil leidis aset just perioodil, mil Eestist sai liidu liige.

Kümnendit iseloomustavad mitmed EKAK-iga otseselt või kaudselt seotud positiivsed arengud. Kodanikuühenduse esindajate aktiivse töö tulemusena on avalik võim üha enam hakanud tunnistama kodanike kaasamise ning kodanikuühiskonna ja avaliku võimu partnerluse tähtsust. Ministeeriumides töötavad kaasamise eest vastutavad nn kaasamiskoordinaatorid. Ühe sarnase positiivse algatusena pakub Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) mittetulundusliku tegevuse alast infot, jagades koostöös võrgustikuna tegutsevate Maakondlike arenduskeskustega (MAK-id) teavet, kuidas mittetulundusühendust (MTÜ-d või SA-d) alustada ja arendada. Koostöös maakondlike arenduskeskustega korraldab EAS mittetulundusühenduste koolitamist ja nõustamist.​

​EKAK-i prioriteetidest lähtuvalt on praeguseks koostatud kolm kodanikualgatuse edendamise arengukava: nimelt aastateks 2004–2006, 2007–2010 ja 2011–2014. Viimane neist ehk Kodanikuühiskonna arengukava aastateks 2011–2014 koondub viiele teemale: kodanikuharidus, vabaühenduste elujõulisus, kaasamine, partnerlus avalike teenuste osutamisel ning heategevus ja filantroopia. EKAK annab aluse ka riiklikule vabatahtliku tegevuse toetamise strateegiale. Üks oluline dokument on Vabatahtliku tegevuse arengukava 2007–2010. Ka vabatahtliku tegevuse arengut Eestis on mõjutanud Euroopa Liidu liikmeks olemine. 2011. aasta oli Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta, millega seotud tegevusi vedasid vabatahtlike koolitamise ja toetamisega tegelev Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus (VTA) ja Siseministeerium.

​Kuid EKAK-i tegelik rakendamine on olnud väga vaevaline. Erinevad kokkulepped on jäänud lubaduste tasandile, mida on soodustanud õigusaktide ja ka EKAK-i enda abstraktsus. Eestil pole olnud näiteks kodanikuhariduse eri külgi hõlmavat selget tegevusplaani ega kodanikuhariduse üldist koordineerijat. Laiem probleem on olnud kaasamine, kuivõrd ühendused ja kodanikud on leidnud, et neid kaasatakse sageli vaid näiliselt otsustusprotsessidesse. Suur küsimärk on erinevate vähemuste kaasamine. Kuigi kodanikualgatuse diskursiivne tähtsus on poliitikute sõnavõttudes täna väga sage, jääb see sageli vaid sõnade tasandile. Näiteks on loodud Riigikogu kodanikühiskonna toetusrühm, kuid see pole kuigi aktiivne. 2007. aastal 34 saadikut ehk rohkem kui kolmandikku parlamendist (kokku 101 liiget) hõlmanud toetusrühm on käinud koos vaid mõned korrad ja liikmeskond on aastate vältel oluliselt vähenenud.

Läbivaks probleemiks on olnud nende otsuste läbipaistvus, mis puudutavad ressursse, mida avalik võim ühendustele annab. Paljude riigilt või kohalikult omavalitsuselt raha saavate ühenduste seotus avaliku võimu endaga või mõne poliitilise jõuga on olnud muret tekitav, sest see seotus piirab kodanike tegelikku osalust poliitika kujundamise protsessides ning raiskab potentsiaalselt avalikku raha. Viimastel aastatel on seetõttu nt Siseministeeriumi eestvedamisel tegeletud avaliku raha kodanikuühendustele andmise praktika korrastamise kavaga. Aastal 2010 käivitus vabaühenduste riikliku rahastamise korrastamise kontseptsiooni tegevuskava elluviimine, mille eesmärk on olnud ühtlustada valitsusasutuste ja kohalike omavalitsuste rahastamispõhimõtteid, muutes need selgemaks ja läbipaistvamaks.​

Äärmiselt oluline on viimasel kümnel aastal olnud Eesti erinevate kodanikeühenduste ja aktivistide endi tegevus. EMSL-i roll on jätkuvalt väga suur, olles vabaühenduste esindusorganisatsioon, mis viib läbi koolitusi ja pakub nõustamist, jagab kodanikuühiskonna alast infot ühendustele jne. EMSL annab välja kodanikuühiskonna ajakirja Hea Kodanik, mis kajastab kodanikuühiskonna arengut puudutavaid uudiseid, arvamusi ja analüüse. Ka on EMSL olnud eestvedaja eelnevalt mainitud Kaasamise hea tava koostamisel, nagu ka Kodanikeühenduste eetikakoodeksi, Hea valitsemise käsiraamatu jpt dokumentide koostamisel, mis on püüdnud reguleerida vabaühenduste endi tegevust ja olnud näideteks kodanikuühiskonna soovist ühiskonna juhtimises rohkem kaasa rääkida.​

Kodanikualgatusliku tegutsemise viimaseid tuntumaid ettevõtmisi Eestis on olnud Teeme Ära talgupäev, mis esimest korda leidis aset aastal 2008 ning kordus aastatel 2010, 2011 ja 2012. Üritus koondab kümned tuhanded inimesed Eesti eri paigus, kes vabatahtlikuna löövad kaasa ühises prügikoristamise kampaanias. Ajalooliselt on Eestis olnud pikaajaline traditsioon võtta osa vabatahtlikust tegevusest. Näiteks sajandeid on valitsenud tava, et viljalõikuse perioodil aitab külarahvas üksteise põldudelt viljasaaki koristada. Teeme Ära prügikoristuskampaania (inglise keeles Let's do it) on tänaseks omandanud rahvusvahelise mõõtme. 2012. aastaks on seda läbi viidud 17 riigis, kus kokku on osalenud rohkem kui 3 miljonit vabatahtlikku.​

Viimase kümnendi jooksul on ühenduste majanduslik elujõulisus üldiselt paranenud, ehkki Eesti vabaühendused tegutsevad küllalt väikeste eelarvetega ning avaliku sektori ja fondide toetused on pigem lühiajalised. Suurem osa vabaühenduste rahastusest tuleb kohalikest allikatest, eriti kohalikest omavalitsustest ja fondidest. Mõned fondid, nagu Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK), Hasartmängumaksu Nõukogu, Kultuurkapital, Integratsiooni ja Migratsiooni sihtasutus, toetavad valdkondlikke projekte ja organisatsioone. 2008. a loodud Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) saab igal aastal teatava summa riigieelarvest, et toetada vabaühenduste eestkoste-, kodanikuhariduse, kohaliku demokraatia arendamist. Erafondina on endiselt oluline Avatud Eesti Fondi (AEF) poolt jagatav toetus nagu ka AEF-i hallata olev Norra ja Šveitsi valitsuste raha kodanikualgatuse toetamiseks Eestis ehk nn Vabaühenduste Fond. Eeskätt suuremad ühingud suudavad hankida oma tegevuste elluviimiseks raha ka euroliidu fondidest ja projektidest. Riigieelarvest kõige suuremad rahasaajad on aga enamasti riigi enda osalusega sihtasutused.​

Lisateave artikli kohta