Eesti kodanikuühiskonna arengusuunad viimasel kümnendil II

Avalikes huvides tegutsevad mittetulundusühingud ja sihtasutused võivad teatud tingimustel saada kantud Vabariigi Valitsuse tulumaksusoodustusega ühenduste nimekirja. Samas „avalik huvi” ei ole olnud üheski Eesti seaduses üheselt defineeritud ning tulumaksusoodustusega ühenduste hulka kuulub vaid väike osa organisatsioonidest, mis tegelikult tegutsevad avalikes huvides. Kodanikuühiskonna eestvedajad on viimastel aastatel võidelnud tulumaksusoodustuse saamise põhimõtete lihtsustamise eest.​

Tähtis on ka kodanikeühenduste rahastamisallikate mitmekesisus. On oluline, et ühendused ei muutuks liialt sõltuvaks ühest allikast, olgu selleks välisraha või avalikult võimult saadav toetus. Võib öelda, et allikate ring on võrreldes 1990. aastatega laienenud. 1990ndate teisel poolel näitasid uuringud, et suur kaal oli kodanikeühenduste finantsallikate osas liikmemaksudel, millele tähtsuselt järgnesid kohalikest omavalitsustest saadavad toetused ja riiklikud fondid.​

MTÜ-de rahastamisallikad aastatel 2004 ja 2009

Allikas20042009
Liikmemaksud71%63%
KOV51%51%
Riigieelarvelised vahendid33%22%
Riiklikud fondid27%31%
Erafondid3%2%
Kohalikud fondid12%9%
Eesti eraisikud14%15%
Eesti ettevõtted24%17%
Välisriikide valitsusasutused4%3%
Välisriikide ettevõtted/eraisikud14%2%
Välisriigi organisatsioonid8%2%
Euroopa Liidu programmid7%14%
Loteriid, heategevus7%7%
Majandustegevus34%28%
Muu8%11%
Allikas: TLÜ Kodanikeühiskonna uurimis- ja arenduskeskus

Joonis 3

Viimasel kümnendil on olukord muutunud. Rahastust on mõjutanud oluliselt määral ka 2008. aastal alanud majandussurutis. Võrreldes 2009. aastaga on aastal 2004 olnud märgatavalt suurem riigieelarveliste vahendite osa, nagu ka toetuste osa Eesti ettevõtetelt. Varasemast vähem mainitakse 2009. aastal toetusi välisriikide organisatsioonidelt, välisriikide ettevõtetelt ning välisriikide eraisikutelt. 2009. aastal nimetatakse omakorda rohkem riiklike fondide rahastust. Seevastu kahekordselt on kasvanud EL-i programmide osakaal. On ilmne, et pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga ja EL-i struktuurifondide avanemist on järjest kasvanud EL-i rahastuse osatähtsus. Liikmemaksu mainitakse MTÜ-de puhul sarnaselt 1990ndatele väga sageli, kuid selle rahastamisallika osakaal pole ühenduse eelarves tihti kuigi suur.

Võrreldes sihtasutuste rahastamisallikate mitmekesisust aastatel 2004 ja 2009 nähtub, et SA-del vähenesid sarnaselt mittetulundusühingutele toetused riigieelarvelistest vahenditest, kuid samal ajal suurenes riiklike fondide tähtsus. Kui MTÜ-de jaoks kasvas oluliselt EL-i programmide rahastuse osa, on sihtasutustel see kasv jäänud mõõdukamaks. Siiski on EL-i programmide rahastus sihtasutuste jaoks mittetulundusühingutega võrreldes endiselt tuntavalt kättesaadavam.​

​Uuringud on näidanud, et ühiskondlik aktiivusus Eestis sõltub suurel määral isiklike ressursside olemasolust. Osalevad rohkem eestlased ja kõrgema haridusega, jõukamad ja pigem nooremad inimesed. Viimastel aastatel tehtud uuringud näitavad, et näiteks vabatahtlikku tööd teevad kõige enam inimesed vanuses 35-49 (umbes 29%), seejärel vanuses 15-24 (24%) ja 50-64 (20%). 65-aastased ja vanemad teevad vabatahtlikku tööd kõige vähem (10%). Individuaalne toimetulek on suurema osa inimeste jaoks tähtsam kui ühiskonna üldine käekäik ja see pärsib motivatsiooni panustada probleemide lahendamisse, mis pole otseselt seotud isikliku eluga, st erahuvidega. Ka töötud on ühiskondlikult äärmiselt passiivsed, ehkki neil on pealtnäha enam aega. See on ka üks põhjustest, miks viimasel kümnendil on ekspertide poolt rõhutatud vabatahtlike sotsiaalsete garantiide küsimust ning raskusi vabatahtliku töö kulude kompenseerimisel Eestis.

​Ning viimaks, nagu ka 1990ndatel, jätkub ühiskonna etniline lõhestatus. Ehkki kümnendi jooksul on venekeelsed ja eestikeelsed elanikud muutunud sarnasemaks selles mõttes, et kodanikualgatuse tähtsust ühiskonnas tajutakse sarnasemalt, on venekeelsetel riigist ja iseenda kohast ühiskonnas endiselt erinev nägemus võrreldes eestikeelsete elanikega. Keelebarjäär kampaaniate, rahastuse, infokanalite, koolituste jne osas raskendab venekeelsete ühenduste edukat toimimist ja teiste (eestikeelsete) sama valdkonna ühendustega suhtlemist. Venekeelsed elanikud on pessimistlikumad võimaluste osas Eesti erinevate rahvusrühmade koostööks, nende hoiakud ja käitumine on endiselt sõltuv venekeelsest inforuumist. On leitud, et Eesti poliitilised kriisid (sh rahutused 2007. a aprillis ehk nn Pronksiöö) on seotud tegelikku ühiskonnasisest dialoogi võimaldava kodanikeühiskonna nõrkusega.

​2011. aasta Integratsiooni monitooringu andmetel on poliitilises aktiivsuses suured lõhed erineva kodakondsusstaatusega Eesti elanike vahel. Poliitilise aktiivsuse mõõtmisel võeti arvesse viimastel aastatel sooritatud tegevusi, nagu allkirja andmine üleskutsele või petitsioonile, osa võtmine avalikust koosolekust, ametniku poole pöördumist jne. Eesti kodanikud on vaatamata rahvusele poliitilises aktiivsuses üsna sarnased, umbes kolmandik neist on nimetatud tegevustest osa võtnud. Seevastu määratlemata kodakondsusega inimeste hulgas on poliitilistest aktsioonidest osa võtnud vaid viiendik ning Venemaa kodanike seas vaid umbes iga kuues. Samasugune pilt avaneb vabaühendustesse kuulumise pinnal. Kui Eesti kodanikest eestlaste seas ei kuulu ühtegi ühendusse 70%, siis määratlemata kodanike seas on see osakaal 80% ning Venemaa kodanikest Eesti elanike seas 81%.

Lisateave artikli kohta