Eesti kodanikuühiskonna tänane situatsioon

​Taasiseseisvumise kahe kümnendi jooksul on Eesti kodanikuühiskond läbinud olulise arengu, mida on mõjutanud nii riigisisesed muutused kui ka välised tegurid. Võib öelda, et Eesti kodanikuühiskond on võrreldes 1990ndatega täna selgemalt organiseerunud, organisatsioonide suutlikkus oma huvigruppide eest seista parem, kodanikualgatuslikku tegevust puudutav seadusandlus on selgem, kodanikualgatusliku tegevuse avalik maine on tõusnud, partnerlus avaliku võimu ja kodanikuühiskonna vahel tihenenud, kodanike kaasamine otsustusprotsessidesse tähtsustunud. Riigi poolt on loodud kodanikualgatust toetav Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK), kohalikul tasandil koolitavad ja nõustavad ühendusi Maakondlikud arenduskeskused (MAK-id), kaasamise tõhustamise nimel töötavad ministeeriumides kaasamiskoordinaatorid, ühenduste tegevusel on suur roll kohalike omavalitsuste tasandil jne. Eesti kodanikuühiskonna tänase näo on suurel määral kujundanud 1990ndatel alguse saanud materiaalne ja poliitiline toetus USA-st, Lääne-Euroopast ja Skandinaaviast. Kuid eriliselt suur poliitiline ja majanduslik kaal on olnud Eesti integreerumisel Euroopa Liiduga (EL). Mitmete nimetatud tahkudega nagu partnerlus, kaasamine jne on seotud ka puudujäägid.

​Registreeritud kolmanda sektori ühendused ehk mittetulundusühendused jagunevad Eestis mittetulundusühinguteks (MTÜ) ja sihtasutusteks (SA). Lisaks eksisteerivad ka seltsingud, mis on ühiste kavatsuste kokkuleppel põhinevad mitteformaalsed ühendused, mida ei registreerita ning mille arv pole seetõttu teada. MTÜ-de puhul tarvitatakse ka terminit kodanikeühendus, mis viitab nii ühingute olulisusele kodanike omaalgatusliku kanalina kui ka sellele et MTÜ-l on erinevalt sihtasutusest liikmeskond.

​Eestis on märkimisväärne hulk mittetulundusühinguid. 2012. aasta suvel on MTÜ-de arv pea 30 tuhat, millele lisandub üle 700 sihtasutuse. Umbes pooled MTÜ-dest on aga korteri-, garaaži- jms ühistud, mistõttu tegelikkuses jääb tõeliselt kodanikualgatuslike MTÜ-de hulk umbes 15 tuhande juurde. Kui jätta kõrvale korteri- jms ühistud, siis Eesti ühendused on üldiselt väiksed – MTÜ-de liikmeskond on enamasti kuni 30 liiget. Kui võtta aluseks viimase dekaadi uurimuste andmed, on MTÜ-de levinumad põhikirjalised tegevuseesmärgid kultuur ja kunst, vaba aeg, sport ja kehakultuur; haridus ja teadus, tervishoid ning sotsiaalteenused. SA-del on nendeks omakorda haridus ja teadus, ühiskonna areng, kultuur ja kunst ning tervishoid. 2011. aasta küsitlusandmete kohaselt kuulub (aktiivselt või passiivselt) mõne kodanikualgatusliku ühenduse liikmeskonda umbes 30% elanikkonnast ja umbes 70% elanikkonnast ei ole kunagi kuulunud mõne kodanikualgatusliku ühenduse koosseisu. Ka ei ole organisatsiooni töös aktiivselt osalevate inimeste hulk kuigi suur. Tallinna Ülikooli Kodanikeühiskonna uurimis- ja arenduskeskuse 2012. aastal KÜSK-i tellitud uuringu tulemustest (Joonis 1) nähtub, et kõige enam lüüakse aktiivselt kaasa spordi-, vabaaja või kultuuriseltsides.

Organiseerunud kodanikualgatuslik tegevus, kuulumine organisatsioonidesse 

OrganisatsioonKuulun praegu ja osalen aktiivseltKuulun, aga ei osale aktiivseltKuulusin varem, aga mitte praegu
Spordi-, vabaaja või kultuuriselts (ka nt üliõpilasselts)12%7%14%
Muu ühendus või organisatsioon7%4%3%
Kirik või usuühing4%12%2%
Kutseühing või tööandjate ühing3%4%4%
Poliitiline partei või erakond2%6%5%
Ametiühing2%5%33%

Joonis 1

2007/2008 uuringu andmed Eesti vabatahtliku tegevuse kohta näitavad, et küsitlusele eelneva 12 kuu jooksul on 27% 15–74 aasta vanustest respondentidest võtnud osa vabatahtlikust tegevusest. See osakaal jääb väiksemaks kui EL-i keskmine, mis on 34%. Vaadeldes 2011. aasta andmeid Joonisel 2, näeme, et organisatsioonivälises tegevuses on Eesti elanike seas ülekaalus need tegevused, mis ei vaja elluviimiseks kooskõlastamist teiste inimestega ning sõltuvad üksnes indiviidi enda valikutest ja võimalustest. Nii on 78% vastajatest eelneva 12 kuu jooksul vähemalt korra abistanud kedagi, kes ei kuulu tema perekonda. 56% on annetanud abivajajatele asju ja 43% on annetanud raha.

Organisatsiooniväline kodanikualgatuslik tegevus

TegevusTeen seda sageliOn ette tulnudEi ole
Abistanud teisi16%62%22%
Annetanud abivajajatele asju9%47%44%
Osalenud vabatahtlikuna6%35%59%
Annetanud raha4%39%57%
Esitanud seisukohti meedias3%17%80%
Kontakteerunud ametkonnaga2%17%82%
Protesteerinud avalikult isikliku ülekohtu vastu1%12%87%
Andnud allkirja protestikirjale1%16%83%
Algatanud kampaania1%8%91%
Osalenud meeleavalduses0%5%95%

Joonis 2

Mittetulundusühingutes tegutsemine on Eestis enamasti vabatahtlik – palgalisi töötajaid on vaid 28%-l organisatsioonidest. Kolmveerandis organisatsioonides tegutsevad vabatahtlikena ainult oma organisatsiooni liikmed, veerand organisatsioonidest kaasab vabatahtlikke ka väljastpoolt. Kui Eesti elanike kaasalöömine kodanikualgatuslikus tegevuses jääb täna üsna tagasihoidlikuks, valitsevad selles lisaks lõhed inimeste etnilise tausta, vanuse, haridusetaseme ja sissetuleku alusel.​

Lisateave artikli kohta