Kodanikuühiskonda kujundanud tegurid 1990ndate teisest poolest aastani 2002, mil Riigikogus kiideti heaks „Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioon”

1990ndate teisest poolest hakkab ühenduste arv kiiresti kasvama. Organisatsioonilises mõttes tekivad selgemad jooned, konkreetsem arusaamine tekib ühiskonnas MTÜ-de ja SA-de rollist jne. Välisrahastus, eriti USA-poolne toetus, hakkab kokku kuivama. Pärast 1990ndate keskpaiga majanduslikku stabiliseerumist tabab ühiskonda 1990ndate lõpus majanduskriis. Avalik võim kärbib toetusi vabaühendustele, ühenduste vajalikkus ühiskonnas pole poliitilisele eliidile mõistetav ja poliitikute toetus jääb märksõnade tasemele. Eestis tekib „kahe Eesti” ehk võitjate ja kaotajate diskursus, mis juba niigi eesti- ja venekeelsete elanike vahel etniliselt lõhestunud ühiskonda veel enam fragmenteerib. Kanda on kinnitamas arusaam esindusdemokraatia kitsaskohtadest ja kodanike endi suurema osaluse ning kaasatuse vajadusest. Kümnendi lõpus alguse saava avaliku võimu ja kodanikuühiskonna suurema koostöö kujundamisel teeb suure töö ära 1997. aastast Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu (EMSL-i) nime all tegutsenud ühendus, mis täitis ka esindusorganisatsiooni ülesandeid.​

​12. detsembril 2002 võttis Riigikogu vastu otsuse, millega kiideti heaks Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioon (EKAK) (ingl k Estonian Civil Society Development Concept). EKAK-i idee kujunes välja 1999. aasta EMSL-i projektist „Eesti mittetulundussektori jätkusuutlikkuse tugevdamine”, mis viidi läbi ÜRO Arenguprogrammi toetusel. EKAK-i näol on tegu riikliku dokumendiga, mis määratleb avaliku võimu ja kodanikuühiskonna koostoimimise põhimõtted. EKAK loetleb 11 kodanikuühiskonna ja avaliku võimu koostöö eesmärki, mis puudutavad mh kodanikualgatuse ja osalusdemokraatia edendamist; vabatahtliku tegevuse väärtustamist; kodanike ja nende ühenduste laiemat kaasamist poliitikate ja õigusaktide väljatöötamisse, teostamisse ja analüüsimisse; kodanikualgatuse tugistruktuuri arendamist; ebapiisavalt esindatud või tunnustamata kodanike ja nende ühenduste erihuvide ning vajaduste tunnustamist ja arvessevõttu avaliku elu korraldamisel jne. EKAK on olnud üheks aluseks Siseministeeriumis ette valmistatud kodanikualgatuse toetamise arengukavadele. Arengukavad määratlevad riigi tähtsaimad tegevussuunad kodanikuühiskonna ning avaliku ja kolmanda sektori vaheliste suhete arendamisel. Samas on nii need kui ka EKAK ise oma sisu poolest suhteliselt üldised.

Lisateave artikli kohta