Kodanikualgatuse areng taasiseseisvumise perioodil: kiirest arengust kodanikuühiskonna „varjusurma”. 1980ndate teine pool - 1990ndate keskpaik

​Organiseeritumas vormis ehk seltside, ühingute jne tegevusena ulatuvad kodanikualgatusliku arengu juured Eesti ühiskonnas 19. sajandi teise poolde. Organisatsioonide loomise aktiivsus ja nende ühiskondlik tähtsus suurenes oluliselt kahe maailmasõja vahelisel perioodil, mil Eesti nautis iseseisva riigi staatust. Nõukogude okupatsiooni kestel kodanikualgatuslik tegevus sisulises mõttes peaaegu soikus ning suurem osa kodanikualgatuslikust tegevusest, nii organiseeritumas kui ka organiseerumata vormis, oli keelatud. Nõukogude ajal tegelesid vaid üksikud ühendused, mis keskendusid kultuurile, spordile jms tegevusele. Nõukogude Liidu kokkuvarisemisega olukord muutus. 18. mail 1989. a võeti vastu Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi seadus „Kodanike ühenduste kohta”. Seadus lõi aluse tegeliku kodanikuaktiivsuse avaldamiseks ning võimaldas riigist sõltumatute organisatsioonide loomist.

Periood 1988–1991 on nn laulva revolutsiooni ja vabadusliikumise periood. Mitmed kodanikuliikumised nagu Muinsuskaitse Selts, Rahvarinne, Eesti Kongress jt on Eesti Vabariigi taastumise ühed võtmetegijad. Käib kiire seltsiliikumise taastamine ja uute liikumiste esiletõus. Kuid juba aastatel 1991–1992 võtab maad võõrandumine poliitikast, juurdub individualistlik maailmapilt ning majanduslikud probleemid viivad inimesed ühiskondlikust tegevusest eemale. Varasem väga kõrge ühiskondlik aktiivsus asendub kodanikualgatuse kokkukuivamisega. ​

​1990ndate keskpaigas saab alguse majanduslik stabiliseerumine. Kodanikuühiskonna ülesehitamisel järgitakse lääneriikide ja põhjamaade eeskuju. Sisse hakkab tulema palju välisraha, kuid eelkõige väiksemale, ühiskonna aktiivsemale ja edukamale osale, mitte rohujuure tasandi kodanikualgatusele. Üheks oluliseks kodanikualgatuse rahastajaks ja USA ning teiste lääneriikide fondide ressursside vahendajaks saab 1990. aastal asutatud Avatud Eesti Fond (AEF), kes muu hulgas toetab ka üliõpilaste välisõpinguid USA-s ja mujal. Periood on kodanikuühiskonna laiemat pilti vaadates eklektiline, õiguslik keskkond alles kujuneb, organisatsioonid on eesmärkidelt laialivalguvad.

Taasiseseisvunud Eesti kaks olulisemat kodanikeühenduste staatust ja funktsioneerimist reguleerivat kehtivat seadust on Mittetulundusühingute seadus ja Sihtasutuste seadus, mis jõustusid 1996. aastal. Seaduste eeskujuks olid mitmed Euroopa kontinentaalsesse õigussüsteemi kuuluvate riikide (nagu Saksamaa, Holland jt) seadused. Seaduste tulemusena muutus selgemaks vahe liikmesorganisatsioonide (MTÜ-d ja seltsingud) ning vara valitsemiseks moodustatud liikmeteta organisatsioonide (SA-d) vahel.​

Lisateave artikli kohta