Poliitiline maastik iseseisvumisest aastani 2006

Sisukord

  • Ajalugu ning kodanikukultuur poliitilise maastiku mõjutajatena

    Eesti tänast poliitilist maastikku ja kodanikukultuuri on mõjutanud nii esimese iseseisvusperioodi demokraatliku kultuuri lühiajalisus kui ka hilistotalitarismist pärandiks saadud korporatiivsus, vähene pealehakkamine ja suletus.
    Loe edasi »

  • Erakondade kujunemine ja organisatsiooniline areng

    Siirdeühiskondade parteisüsteemi genees erineb mitmel moel Lääne-Euroopa parteimaastiku kujunemisloost. Viimasel juhul olid peamiseks mõjuriks olemuslikud sotsiaalsed lõhed (linna ja maa eristumine, religioossed erinevused, klassierinevused, rahvusriikide ...
    Loe edasi »

  • Erakondade asetus vasak–parempoolsuse teljel

    Tervikuna võib Eesti parteide jaotust vasak-parempoolsuse teljel pidada tasakaalustatuks ja nõrgalt polariseerunuks. Tugevamad erakonnad paiknevad vasaktsentris (Keskerakond) ja paremtsentris (Eestimaa Rahvaliit, Res Publica (praegu Isamaa ...
    Loe edasi »

  • Parlamendierakondade ideoloogiline orientatsioon

    Reformierakond propageerib programmis klassikalisi liberaalseid väärtusi, nagu üksikisiku vabadus, valikuvõimalused ja tema ülimuslikkus riigi suhtes, avatud liberaalne turumajandus, madalad maksud ning paindlik tööturg. Liberaalidele tüüpiliselt ...
    Loe edasi »

  • Valimissüsteemi iseloom ja valimisosaluse põhitrendid

    Eestis kehtib nii Riigikogu kui ka kohalike volikogude valimistel proportsionaalne nimekirjasüsteem, mis on domineerivaks süsteemiks ka mujal Euroopas. Proportsionaalset nimekirjasüsteemi võib pidada õigeks valikuks Eesti ...
    Loe edasi »

  • Riigikogu valimised 1990-2003

    Esimesed konkureerivad valimised mitmete poliitiliste jõudude ja kandidaatide vahel olid Eestis 1990. a ülemnõukogu valimised. Siiski ei saa neid pidada täielikult vabadeks, sest Eesti Vabariik ...
    Loe edasi »

  • Kohalikud valimised 1993-2005

    Kohalikel valimistel domineerisid valimisliidud pikemat aega kui Riigikogu valimistel. 1990-ndate esimesel poolel pidasid suured parteid lokaalvalimisi vähetähtsateks. Statistiliselt kinnitab seda tõsiasi, et väikesed, Riigikogus esindamata ...
    Loe edasi »

  • Valimisvõidust valitsuseni: koalitsioonipoliitika mustrid

    Eesti senine poliitika on kinnitanud reeglit, et proportsionaalne valimissüsteem viib mitmeparteidemokraatia ja koalitsioonivalitsusteni. Valitsuse moodustavad valimistel rohkem hääli kogunud erakonnad. Ometi ei tähenda valimisvõit automaatselt ...
    Loe edasi »

  • Välisviited


    Loe edasi »