Erakondade asetus vasak–parempoolsuse teljel

Tervikuna võib Eesti parteide jaotust vasak-parempoolsuse teljel pidada tasakaalustatuks ja nõrgalt polariseerunuks. Tugevamad erakonnad paiknevad vasaktsentris (Keskerakond) ja paremtsentris (Eestimaa Rahvaliit, Res Publica (praegu Isamaa ja Res Publica Liit)). Erinevalt Lääne-Euroopast pole Eestis tõelist vasakparteid, samuti pole areenil paremradikaalseid erakondi, mis mitmetes Euroopa maades koguvad täna kümnendiku valijate häältest. Erinevalt paljudest Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest ei suutnud kommunistlik partei Eestis teha poliitilist come-back'i. Eestimaa Kommunistlik Partei läks laiali 1992. a. Kuna nõukogude perioodil kuulus valdav enamus inimestest toona ainsasse — kommunistlikku parteisse, siis võib ka tänasest Eesti poliitilisest eliidist leida inimesi, kellel on olnud tähelepanuväärne karjäär komparteis (nt Eesti Vabariigi president Arnold Rüütel, Euroopa Komisjoni administratiivasjade volinik Siim Kallas).

Riigikogus esindatud erakondadest võib kõige selgemalt määratleda kahe erakonna ideoloogilist baasi. Reformierakond on kogu oma eksistentsi vältel püsinud põhikirjas kindlalt liberalismi positsioonidel. Sotsiaaldemokraatlik erakond deklareerib põhikirjas oma lähtekohana Põhjamaade heaolumudeli ja sotsiaaldemokraatia ideaalid. Ülejäänud parlamendierakondade vahel on ideoloogilised erisused väiksemad ning raskemini tuvastatavad.

Lisateave artikli kohta