Erakondade kujunemine ja organisatsiooniline areng

Siirdeühiskondade parteisüsteemi genees erineb mitmel moel Lääne-Euroopa parteimaastiku kujunemisloost. Viimasel juhul olid peamiseks mõjuriks olemuslikud sotsiaalsed lõhed (linna ja maa eristumine, religioossed erinevused, klassierinevused, rahvusriikide sünd), mille põhjal kujunesid välja erinevad ideoloogiad. Postkommunistlikes maades kulges areng pigem vastupidi — ühinemise aluseks said ideoloogilised ja maailmavaatelised põhimõtted, majanduslik ja sotsiaalne staatus hakkas parteide liikmeskonda mõjutama alles aastaid hiljem.

Teiseks oluliseks erinevuseks Lääne-Euroopa ja postkommunistliku Ida-Euroopa vahel on parteisüsteemi kujunemise kiirus: Läänes vältas see protsess umbkaudu pool sajandit, Eestis — nagu ka teistes postkommunistlikes maades — napilt kümmekond aastat — 1980. aastate lõpust kuni 1990. aastate lõpuni.

Totalitaarse režiimi kokkuvarisemise järel tekkis Eestis arvukalt erakondi. 1990. aasta kevadeks oli Eestis registreeritud 31 parteid. Selle põhjuseks oli laulva revolutsiooni perioodil tekkinud ja poliitilises mobiliseerimises pearolli mänginud sotsiaalsete liikumiste hääbumine. Massiline poliitiline aktiivsus vähenes ning liikumiste aktivistid hakkasid moodustama erakondi. 1980. aastate lõpu rahvaliikumistest on saanud alguse praktiliselt kõik Eesti tänased tugevamad parteid. 1995. a Rahvusliku Koonderakonna Isamaa (asutatud 1992) ja Eesti Riikliku Sõltumatuse Partei (asutatud 1988. a esimese sõltumatu erakonnana kogu NSV Liidu territooriumil) ühinemisel tekkinud Isamaaliidu (tegutses aastatel 1995–2006) juured on Eesti Muinsuskaitse Seltsis ja Eesti Kongressis, Keskerakond (asutatud 1991) ja Sotsiaaldemokraatlik erakond (asutatud 1990) koondasid endasse Rahvarinde aktiivsemad liikmed. Peale nende kahe olid tekkinud erakonnad ja poliitilised rühmitused väikesearvulise liikmeskonna ja tagasihoidliku mõjuga ning tuginesid pigem liikmete isiklikele suhetele kui selgelt formuleeritud maailmavaatelistele programmidele.

1990. aastate keskel algas erakondade suurem ühinemine — sai selgeks, et väikesed erakonnad ei suuda valimistel kaasa rääkida ning see soodustas lähedalseisvate erakondade grupeerumist. 1995. a Riigikogu valimiste eel või järel kujunesid ühinemiste teel näiteks tänased parlamendierakonnad, Reformierakond ning Isamaaliit (tegutses 1995–2006, praegu Isamaa ja Res Publica Liit).

Venekeelset elanikkonda esindavad parteid pole tänaseks veel ühinenud. Samas ei saa nad enam apelleerida kogu venekeelse valijaskonna huvide esindamisele, sest valijate käitumise ajendiks ei ole kunagi ainuüksi rahvustunne olnud. Poliitilisele areenile astusid nad mõnevõrra hiljem, kuna vastavalt põhiseadusele võivad erakonda kuuluda ainult Eesti Vabariigi kodanikud. Seega kulus aega, enne kui tekkis piisavalt suur naturaliseerunud venekeelne kodanikkond. Kuigi katseid ühendada vene vähemuse huve esindavad parteisid on tehtud mitmeid, pole ükski neist õnnestunud. Sagedased organisatsioonilised ümberkorraldused, ebakindlad omavahelised valimisliidud ning põhimõttelage koalitsioonistrateegia on toonud kaasa vene erakondade toetajaskonna killustumise. 2005. a oli registrisse kantud neli vene parteid, millest igaüks kogus avalikkuse toetust vaid alla 1%. Suure tõenäosusega hääbuvad mõned neist lähiaastatel, teised jäävad alles, ent ei suuda poliitikas kaasa rääkida. Mitmed vene poliitikud on läinud üle tugevamatesse Eesti erakondadesse. Kui algul astusid nad peamiselt Reformierakonda ja Keskerakonda, siis täna leiab mitte-eestlasi kõigi erakondade liikmeskonnast.

Võrreldes 1990. aastate keskpaigaga on erakonnad organisatsiooniliselt oluliselt tugevnenud. Seaduse järgi peab erakonna registreerimiseks olema vähemalt 1000 liiget. Suuremate erakondade liikmeskond ületab seda piiri 4–6 korda. Parlamendiparteid tegutsevad ülemaaliselt; erakonna struktuur, juhtimismehhanism ning kohalike organisatsioonide pädevus on põhikirjades selgelt sõnastatud. Samas domineerib endiselt ülevalt alla toimimine. Mitmed kohalikud ja piirkondlikud organisatsioonid ei tegutse aktiivselt ega osale partei poliitilise joone kujundamisel. Aktiivsuse ebaühtlase jaotuse üheks põhjuseks on ilmselt vähene demokraatliku kodanikukultuuri kogemus. Parteidest said mõne aastaga peamised võimuvõitluse ja valitsemise agentuurid, mille sotsiaalsed funktsioonid — ühiskondliku debati arendamine, kodanikkonna kaasamine jms — on paraku jäänud unarusse.

Omamoodi märgiks erakondade organisatsioonilisest tugevnemisest on ka nende suurenenud eelarved ja kasvavad kulutused valimiskampaaniatele. 2002. aasta Riigikogu valimiskampaania läks erakondadele kokku maksma 80 miljonit krooni (u 5,1 miljonit eurot), 2005. aasta munitsipaalvalimiste kampaania aga ligi 50 miljonit krooni (u 3,2 miljonit eurot). Tõsi, ka siin on juhtivate parteide ja väikeste erakondade vahel väga suured erinevused. Kui Keskerakond ja Reformierakond kulutasid kampaaniale üle 15 miljoni krooni (ehk u 960 tuhat eurot), siis parlamendivälised erakonnad alla miljoni krooni (kuni u 64 000 eurot).

21. sajandi alguseks oli Eesti parteimaastik enam-vähem juba välja kujunenud ning tõsiseid ümberkorraldusi pole viimastel aastatel toimunud. Selles protsessis oli vaid üks erand — 2001. aasta lõpus otsustas kümmekond aastat tegutsenud parempoolne poliitiline ühendus Res Publica end reorganiseerida parteiks. Sama nimetusega paremtsentristlik rahvapartei kogus kiiresti populaarsust, saavutades 2003. aasta riigikogu valimistel võidu (28 kohta 101-kohalises parlamendis ja peaministri tool). Kaks aastat hiljem oli erakond mitmete erakonna liidreid puudutanud skandaalide ja ebaõnnestunud avalike suhete tõttu oma populaarsust oluliselt kaotanud, 2005. aasta kohalikel valimistel said nad 8,5% häältest.

2005. aasta lõpus oli Äriregistrisse kantud 17 tegutsevat erakonda.

Eesti Äriregistrisse kantud erakonnad, detsember 2005
Parlamendis esindatud erakonnad
Liikmeid
Isamaaliit
2941
Sotsiaaldemokraatlik erakond
3000
Eesti Keskerakond
7717
Eesti Reformierakond
4363
Eestimaa Rahvaliit
9013
Erakond Res Publica
5555
Parlamendis esindamata erakonnad Liikmeid
Eesti Iseseisvuspartei 1039
Eesti Kristlik Rahvapartei 2167
Demokraadid - Eesti Demokraatlik Partei 1003
Eesti Pensionäride Erakond 1366
Eesti Vasakpartei 1078
Vabariiklik Partei 1080
Vene Balti Erakond Eestis 9
Eestimaa Ühendatud Rahvapartei 1602
Vene Erakond Eestis 1214
Vene Ühtsuspartei 1314

Lisateave artikli kohta