1919. a. ametiühingute kongress

​Vabadussõja ajal Tallinnas toimunud ametiühingute kongress, mis sattus enamlaste kontrolli alla, asus riigivastastele seisukohtadele ja Eesti võimud saatsid selle laiali

Eestimaa ametiühingute I kongress tuli kokku Tallinnas 30. augustil 1919 ning sellest võttis osa ligi 400 saadikut. Kongress möödus vasakparteide omavahelise terava poliitilise võitluse õhkkonnas. Peale jäid enamlased ja neile lähedaste vaadetega sotsialistide-revolutsionääride partei (nn S-Rid ehk esseerid). Kongressi resolutsioonid, mis nende juhtimisel vastu võeti, nõudsid Eesti valitsuselt rahu sõlmimist Nõukogude Venemaaga ning kutsusid töölisi üles parlamentarismi eitama, tööliste diktatuuri kehtestama ning edaspidi Kominterni suunistest lähtuma. Sisuliselt tähendas see riigipöördele õhutamist ning asumist Nõukogude Venemaa (Eesti vastane käimasolevas Vabadussõjas) poolele.

Eesti ametivõimude vastusammud olid resoluutsed. 31. augustil saadeti kongress laiali, 104 isikut vahistati. Kaks neist vabastati, kuid ülejäänud otsustati saata maalt välja. 102 vahistatut jõudsid 2. septembril rongiga Irboska jaama. 76 neist lähetati üle rindejoone Nõukogude Venemaale, kuhu kõik ka pärale jõudsid. Ülejäänud 25 vahistatut lasti Irboskas Eesti soomusronglaste poolt maha (sealjuures pääses üks neist juhuse läbi).

Hukati sisuliselt omakohtu korras. See põhjustas protesti ning viis sündmuse asjaolude ametkondliku juurdluseni. Kes ja kas valitsusest või Rahvaväe juhtkonnast hukkamiseks täpselt korralduse andis, on jäänud siiski selgusetuks.

Lisateave artikli kohta