1944. a suur põgenemine läände

​Teise maailmasõja aegne eestlaste lahkumine läände sai alguse 1939. aastal, kui osa eestlastest lahkusid kodumaalt koos sakslastega ümberasumise (Umsiedlung) korras. Sellele järgnes 1941. a järelümberasumine (Nachumsiedlung), mille raames lahkus Eestist enam eestlasi kui sakslasi. Põgenemine jätkus alanud Teise maailmasõja vältel, kulmineerudes suure põgenemisega 1944. aasta suvel ja sügisel. Eesti territooriumile tungiva Punaarmee eest põgenes siis läände u 80 000 inimest, kellest teel hukkus ligi 6–9%.

Läände jõuti eri viisil: põgenikuna, Saksa sõjaväes teeniva sõdurina, ka Saksamaale tagalasse tööjõuks värvatuna jne. Suur põgenemine toimus eelkõige üle mere, alguses Soome ja Rootsi, hiljem Saksamaa suunal. Kuna põgenikel ei olnud võimalik Soome pikemaks ajaks jääda, liiguti sealt edasi Rootsi. Põgenemise peamine põhjus oli hirm Nõukogude võimu repressioonide ees. Paljud lahkusid kodumaalt lootusega olukorra normaliseerudes peagi naasta.

Suur osa põgenikest oli pärit Eesti rannikualadelt, saartelt ja suurematest linnadest. Teekond võeti ette olenevalt sihtriigist kas väikese kalapaadiga või suuremal alusel, rongi, auto, hobuveoki, jalgrattaga või koguni jalgsi. Põgenemine läände kujunes ohtlikuks ja ohvrirohkeks, sest käis lahingutegevus. Maismaal pommitati lennukitelt ronge ja karavane, meri oli täis miine ja käis allveesõda. Paljud põgenemisel kasutatud kalapaadid olid viletsas seisukorras, sügistormid halvendasid olukorda veelgi.

Põgenike hulgas olid esindatud kõik sotsiaalsed ja vanuselised rühmad. Teadaolevalt oli põgenike seas arvuliselt enim nooremas keskeas olevaid inimesi ja lapsi. Saksamaale ja Saksamaa okupeeritud aladele jõudis kokku ligi 40 000 eestlast, Rootsi umbes 27 000 eestlast. Mõne aasta möödudes asus suur osa põgenikest ümber teistesse riikidesse üle kogu maailma. Suuremad eestlaste kogukonnad kujunesid välja Rootsis, USAs, Kanadas, Suurbritannias, Austraalias. Osa põgenikest, Saksa armees teeninutega kokku u 21 500 inimest, repatrieerus Eesti NSVsse.

Lisateave artikli kohta