1558–1710. Rootsi aeg

Sisukord

  • Vana-Liivimaa suhted naaberriikidega

    Euroopas oli 16. sajandi teine pool ja 17. sajand keskaegse seisusliku ühiskonnakorralduse lagunemise, absolutistlike rahvusriikide kujunemise ja ühiskonna moderniseerumise aeg. Sellesse perioodi langeb kapitalistlike tootmissuhete ...
    Loe edasi »

  • Rootsi, Taani, Venemaa ja Poola-Leedu sõjad Eesti pärast

    Liivimaa suutis hoida vahekorda Moskva tsaarigiigiga stabiilsena 16. sajandi keskpaigani; sealtpeale hakkas Moskva tsaaririik järk-järgult tugevdama diplomaatilist survet. Viidates Kiievi-Vene vürstide sõjaretkedele Eesti alale 11 ...
    Loe edasi »

  • Eesti jaotatuna Rootsi, Poola ja Taani vahel

    Suursõja esimese poole lõppedes jäi Poola ja Rootsi vaheliseks piiriks Mandri-Eestis 1582.–1583. aastal kujunenud demarkatsiooniliin. Seni kogu tänapäeva Eesti ja Läti territooriumi tähistanud nimetust ...
    Loe edasi »

  • Rahvastik

    Eestit kahe inimpõlve jagu aastaid (1558–1629) kurnanud sõdades kannatas enim põlisrahvas ja maa-asustuse järjepidevus. Eesti alal arvatakse enne Liivi sõda olevat elanud umbes 250 ...
    Loe edasi »

  • Linnad

    16. sajandi lõpul oli Eesti alal kümme linna: lisaks keskajal tekkinutele said 16. sajandi teisel poolel linnaõiguse veel Kuressaare Saaremaal (1563) ja Valga (1584). Sajandivahetuse ...
    Loe edasi »

  • Kaubandus ja tööstus

    Linnade iseseisvus ja jõukus põhines traditsiooniliselt kaubandusel, mille senise edu tagatis oli püsiv rahu ja stabiilsed suhted. 17. sajandi alguse sõjad mõjusid pärssivalt ka kaubandusele ...
    Loe edasi »

  • Agraarolud

    Eesti ühiskonna sisemine korraldus püsis ka Rootsi võimu all pikka aega sellisena, nagu ta oli olnud keskajal. Maaelanikkond jagunes kahte suurde põhigruppi — maaomanikeks ja neist ...
    Loe edasi »

  • Usk ja kirik. Vaimuilm

    Kui Vene-Liivi sõja puhkedes (1558) olid Vana-Liivimaa linnad domineerivalt luterlikud ja saksa maa-aadlikegi hulgas oli palju uue õpetuse poolehoidjaid, siis järgnevad sõja-aastad põhjustasid suure segaduse ...
    Loe edasi »

  • Talurahvaharidus

    Rootsi riigi kavadesse kuulus algusest peale eesti talupoja lugema õpetamine ja talurahvakoolide asutamine. Kuid sarnaselt muudele valdkondadele jõuti süstemaatilisema tööni hariduse edendamisel alles 1630. aastail ...
    Loe edasi »

  • Elitaarne haridus ja kõrgkultuur

    Rahvaharidusest paremale järjele jõudis Eestis Rootsi ajal elitaarne haridus ja kõrgkultuur. Tallinnas ja Tartus avati gümnaasiumid. 1632. aastal allkirjastas Gustav Adolf (mõni kuu enne surmasaamist ...
    Loe edasi »

  • Eesti absolutistliku kuninga Karl XI valitsusajal. Suur mõisate reduktsioon

    Rootsi riigi Läänemereprovintside-poliitikasse tõi selge muutuse kuningas Karl XI (troonil 1672–1697) valitsusaeg. Pidevate sõdade ja riigimaade üha kergekäelisema loovutamise tulemusena olid Rootsi riigi sissetulekud ...
    Loe edasi »

  • Põhjasõda. Rootsi võimu lõpp Eestis

    Karl XI valitsuse läbiviidud reformid jõudsid Eesti olusid mõjutada vaid lühikest aega — tegelikkuses kinnistus vaid Rootsi kirikuseadus; 1697. aastal suri Karl XI vähki ning troonile ...
    Loe edasi »

  • Välisviited


    Loe edasi »