1710–1850. Balti erikord

Sisukord

• Balti erikord

  1721. aastal Uusikaupunki rahuga lõppenud Põhjasõjale järgnenud poolteistsada aastat on suhteliselt staatiline, väliste sündmuste poolest vaene ajastu Eesti ajaloos. See on seisuseühiskonna kristalliseerumise ja pärisorjuse ...
  Loe edasi »

• Rahvastik: etniline ja seisuslik koosseis

  Põhjasõjaga kaasnenud Vene vägede süstemaatilised rüüsteretked ja 1710–1711. aasta katkuepideemia põhjustasid Eestis kohutava demograafilise katastroofi. Arvuliste hinnangute osas ei valitse ajaloolaste hulgas lõplikku üksmeelt ...
  Loe edasi »

• Pärisorjuslik kord ja mõisamajanduse intensiivistumine

  Ka Vene keisririigi koosseisus jätkus Eestis rootsiaegse ühiskonnakorralduse mõju. Kuigi Põhjasõda tähendas suurt tagasilööki ka koolihariduse arengule, jäi rootsiaegne kiriku- ja koolikorraldus põhimõtteliselt muutumatuks ja ...
  Loe edasi »

• Pietismi ja vennastekoguduse mõjud

  Venemaaga ühendamine ei tähendanud Eesti isoleerimist: saksa kultuuriruumi kuuludes sai Eesti jätkuvalt osa ka üleeuroopalistest kultuuri- ja vaimuelu liikumistest. Otseste impulsside ülekandumist kiirendas veelgi saksa ...
  Loe edasi »

• Valgustus ja valgustatud absolutism

  Pietismi ja hernhuutluse järel jõudis alates 18. sajandi keskpaigast uue vaimse vooluna Eesti aladele valgustus. Balti provintsidesse vahendas valgustusideid absolutismilt tuge lootev saksa valgustusliikumine, mille ...
  Loe edasi »

• Prantsuse revolutsiooni vahendatud mõjud

  Kauge Prantsuse revolutsiooni mõjud ulatusid Eestini vahendatutena ja pikema aja vältel, väljendudes 19. sajandil esmajärjekorras agraarreformides ja rahvuslikus liikumises. Paradoksaalsel kombel oli Prantsuse revolutsiooni kõige ...
  Loe edasi »

• Rahvusteadvuse sünd ja estofiilia

  Rahvusteadvuse esiletõusu mitmel pool Euroopas 19. sajandi hakul seostatakse traditsiooniliselt Johann Georg Hamanni (1730–1788) ja Johann Gottfried Herderiga (1744–1803), neist viimane rõhutas eriti ...
  Loe edasi »

• Agraarreformid ja majanduslikud uuendused

  Eeldused agraarreformide läbiviimiseks lõi üleeuroopaline poliitiline ja ühiskondlik areng, eelkõige agraarreformid Preisimaal ja sealsete talupoegade vabastamine pärisorjusest 1807. aastal. Reformidele sundis mõisnikke ka üldine majandusliku ...
  Loe edasi »

• Usuvahetusliikumine ja lõplik agraarreform

  Paljude talupoegade olukorra jätkuv halvenemine pärisorjusest vabastamise järel leidis plahvatusliku väljenduse usuvahetusliikumises. Pettunud talurahva spontaansed rahutused, mis kohati võtsid küllalt teravaid vorme, olid järgnenud küll ...
  Loe edasi »