1939-1945. Eesti ja Teine maailmasõda

Sisukord

  • Molotovi-Ribbentropi pakt ja Nõukogude sõjaväebaasid

    1930. aastate teiseks pooleks kujunes Esimese maailmasõja võitjariikide ja Rahvasteliidu jaoks maailmapoliitika suurimaks probleemiks Saksamaa kontrollimatu sõjaline tugevnemine. Sellele vastuseismiseks üritati tihedamat koostööd stalinliku Nõukogude ...
    Loe edasi »

  • Eesti okupeerimine ja võimu ülevõtmine 1940. aastal

    ​1940. aasta aprillis tungis Saksamaa Taani ja Norrasse ning mais alustas sõjaretke Beneluxi maade ja Prantsusmaa vastu. Juuni keskel, kui Wehrmacht oli tungimas Pariisi ning ...
    Loe edasi »

  • Eesti vallutamine sakslaste poolt 1941. aastal

    ​22. juunil 1941 alustas Saksamaa sõda NSV Liidu vastu. Saksamaa sõjaplaanides oli Eesti hõivamisel teisejärguline koht väegrupi Nord ülesannete seas. Põhieesmärk oli Leningradi vallutamine. Väegrupi ...


    Loe edasi »

  • Saksa okupatsioon 1941-1944

    ​Saksamaa ei kavatsenud NSV Liidu poolt 1940. a okupeeritud riikide iseseisvust taastada. Balti riigid ja Valgevene anti tsiviilokupatsioonivõimu alla. Neli kindralkomissariaati olid ühendatud riigikomissariaadiks Ostland ...
    Loe edasi »

  • Eesti vallutamine Punaarmee poolt 1944. aastal

    ​Sõjategevus jõudis uuesti Eesti pinnale 1944. a veebruaris, kui Punaarmee murdis Leningradi blokaadi ja tungis kiiresti läände. Vaatamata Saksa maaväe ülemjuhatuse pessimismile pidas Adolf Hitler ...
    Loe edasi »

  • Välisviited


    Loe edasi »