Eesti vallutamine sakslaste poolt 1941. aastal

​22. juunil 1941 alustas Saksamaa sõda NSV Liidu vastu. Saksamaa sõjaplaanides oli Eesti hõivamisel teisejärguline koht väegrupi Nord ülesannete seas. Põhieesmärk oli Leningradi vallutamine. Väegrupi ülesandeks Eestis oli vallutada Balti laevastiku baasid Paldiskis, Tallinnas ja Lääne-Eesti saartel, mis võimaldanuks elimineerida Balti laevastiku ja sellest tuleneva ohu Saksa vedudele Läänemerel.

Wehrmacht ületas Eesti piiri 7. juulil, kuid nädala pärast takerdus rinne Eesti keskosas. Sakslased suutsid  Mandri-Eesti vallutada septembri alguseks. Eesti saarte vallutamine lõppes 21. oktoobril, v.a väikesaar Osmussaar, mis koos Soomes asuva Hanko sõjaväebaasiga evakueeriti Punaarmee poolt alles 2. detsembril. Lahingud Eestis olid ohvriterohked, Wehrmacht kaotas ainuüksi surnutena üle 3000 mehe, lisanduvad sajad nn Suvesõjas langenud eesti vabatahtlikud, metsavennad ja omakaitselased. Punaarmee kaotused pole teada, kuid Eestis langes vangi ligi 50 000 punaarmeelast.

​1941. a suvel Eesti pinnal aset leidnud kahe totalitaarse suurvõimu vahelisest heitlusest eestlased kõrvale jääda ei saanud. Rinde takerdumise tõttu õnnestus NSV Liidul siin mobiliseerida Eesti kutsealused ja reservväelased (kokku u 33 000 meest), kes viidi Venemaale. Seal paigutati nad kui ebausaldusväärsed koos teiste eesti sõjaväelastega tööpataljonidesse. Aastal 1942 algas neist Punaarmee eesti rahvusväeosade moodustamine. Need mehed, kel õnnestus Eestis Nõukogude mobilisatsiooni eest kõrvale hoida, võitlesid 1941. a suvel siin puhkenud küllaltki verises Suvesõjas sissisalkadena (nn metsavennad) ja Saksa vägede koosseisus moodustatud väikeste üksustena taganeva Punaarmee vastu.

​Pärast Nõukogude vägede väljatõrjumist Eesti pinnalt saadeti eestlaste iseformeerunud üksused Saksa väejuhatuse poolt laiali. Ent rindeolukorra halvenemise tõttu hakati peagi taas formeerima eesti vabatahtlike üksusi Saksa ülemjuhatuse all. Hiljem võeti mehi Saksa väkke ka kohustuslikus korras, seda nii teenistuskohustuste raames (politseinike ajutine suunamine politseipataljonidesse) kui ka mobilisatsioonidena. 1942. a alustati Eesti SS-leegioni moodustamist. Paljudel kutsealustel õnnestus põgeneda Soome, kus nad asusid Soome armee teenistusse (nn soomepoisid).

Lisateave artikli kohta