Molotovi-Ribbentropi pakt ja Nõukogude sõjaväebaasid

1930. aastate teiseks pooleks kujunes Esimese maailmasõja võitjariikide ja Rahvasteliidu jaoks maailmapoliitika suurimaks probleemiks Saksamaa kontrollimatu sõjaline tugevnemine. Sellele vastuseismiseks üritati tihedamat koostööd stalinliku Nõukogude Liiduga, kuid viimase välispoliitilised nõudmised Ida-Euroopa suhtes ei võimaldanud kokkuleppe saavutamist. Ida-Euroopa riigid jäid agressiivsete ja totalitaarsete Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahele. 1938. aasta Müncheni kokkulepe Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa ja Itaalia vahel lubas Saksamaal hõivata sakslastega asustatud Tšehhoslovakkia osad. 1939. aasta alguses annekteeris Saksamaa kogu Tšehhoslovakkia. ​

​Pärast läbirääkimiste nurjumist lääneriikidega hakkas Nõukogude Liit lähenema Saksamaale. See kulmineerus 1939. aasta augustis sõlmitud mittekallaletungilepinguga (Molotovi-Ribbentropi või ka Hitleri-Stalini pakt). Kokkuleppe salaprotokoll jaotas mõjusfäärid Ida-Euroopas. Balti riigid, Soome, Ida-Poola ja Bessaraabia jäid Nõukogude Liidu, suurem osa Poolast Saksamaa mõjusfääri. 1. septembril 1939 ründas Saksamaa Poolat, 17. septembril tegi seda ka Nõukogude Liit. Sõjaliselt võimsaks peetud Poola purustati vähem kui kuuga, Poola riik likvideeriti ning jaotati Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel. Poola liitlased Prantsusmaa ja Suurbritannia kuulutasid Saksamaale sõja, kuid aktiivset sõjategevust läänerindel ei toimunud.

Eesti kuulutas end alanud sõjas neutraalseks, aktiivseid riigikaitselisi meetmeid ei rakendatud. 1939. aasta septembri lõpus sundis Nõukogude Liit Balti riikidele peale vastastikuse abistamise lepingud. Äsjane Poola saatus silme ees, alistusid Balti riikide valitsused NSV Liidu survele, seda vaatamata sõjavägede isikkoosseisu ning elanikkonna võitlusvalmidusele. Eestisse, Lätisse ja Leedusse paigutati Nõukogude sõjaväebaasid. Eestisse toodi lepingu järgi 25 000 meest. Ehkki de jure iseseisvad, olid Balti riigid 1939–1940 de facto NSV Liidu kontrolli all ja selle sunnitud liitlased. Soome ei allunud Nõukogude Liidu survele ja 1939. aasta novembris ründas Nõukogude Liit Soomet. Algas Talvesõda. Eesti kuulutas end neutraalseks ka selles sõjas. NSV Liit kasutas Eesti lennuvälju Soome pommitamiseks, rikkudes Eesti neutraliteeti. Neutraliteedist tulenevalt takistas Eesti vabatahtlike minekut Talvesõtta, kuid sellest hoolimata jõudis Soome kümneid Eesti vabatahtlikke.​

​Molotovi-Ribbentropi pakti tagajärjeks olid ka demograafilised protsessid – saksa vähemus asustati Ida-Euroopa riikidest Saksamaale ja nad arvati Saksa kodakondsusesse. 1939–1940 asustati Umsiedlungi käigus Eestist Saksamaale üle 14 000 inimese. 1941. aasta kevadel viidi Nõukogude Liidu ja Saksamaa kokkuleppel nn järelümberasumise käigus Eestist Saksamaale veel ca 7000 inimest.

Lisateave artikli kohta