Eesti NSV kui Nõukogude liiduvabariik

Eesti NSV oli üks NSV Liidu viieteistkümnest liiduvabariigist, millel olid mõned riiklikud tunnused, nagu  territoorium, seadusandliku võimu ja täitevvõimu organid, nõukogulik sümboolika jne. See ei tähenda, et liiduvabariik oleks olnud suveräänne riik. Kõik olulisemad otsused, ka Eesti elu puudutavad, langetati NSV Liidu keskvõimude poolt Moskvas.

Poliitilise võimu kandjaks Nõukogude Eestis oli ainupartei staatuses Eestimaa Kommunistlik Partei, mis sisuliselt NLKP allorganisatsioonina sai juhtnöörid otse Moskvast. Täidesaatvat võimu teostas ta Eesti NSV valitsuse ehk Ministrite Nõukogu kaudu. Vajadusel vormistati juba otsustatud poliitiline reaalsus nukuparlamendi ehk Ülemnõukogu seadustega. Ühtlasi toimus Eesti NSV juhtkonnas pidev võimuvõitlus, mille tagajärjel näiteks aastal 1950 vahetati Moskva suunistel välja suurem osa Eesti NSV juhtidest.

​Kommunistidele vastanduvate poliitiliste jõudude esilekerkimine oli välistatud ja üldse igasuguse ühiskondliku liikumise isealgatuslik organiseerumine summutati juba eos. Teisitimõtlemise mahasurumisega  tegelesid riikliku julgeoleku organid (KGB) jm jõustruktuurid. Hiiglaslikul vangilaagritesüsteemil (Gulag) olid oma harud ka Eesti NSVs.

​Külma sõja tingimustes rõhutas võim pidevalt sõja puhkemise ohtu NSV Liidu ja Lääneriikide vahel. See avaldas olulist mõju NSV Liidu läänepiiril paiknevale Eestile. Eesti oli kaetud NSV Liidu sõjaväebaasidega, Eesti noormehed pidid läbima ajateenistuse Nõukogude armees. Külma sõja vastasseis mõjutas kõiki hõlmava tsiviilkaitse kaudu kogu ühiskonda.

Lisateave artikli kohta