U 1200–1558. Keskaeg Eestis

Sisukord

• Allikad

  Eesti keskajaks võib pidada perioodi 13. sajandi algusest 16. sajandi teise pooleni, teisisõnu ristiusustamise algusest Liivi sõjani. See on ajavahemik, mida Lääne-Euroopa ajaloos käsitletakse kõrg- ...
  Loe edasi »

• Välisvallutus ja uue administratiivse jaotuse kujunemine

  Võrreldes mitmete teiste Läänemere ümbruse maadega, jõudis ristiusk Eestisse suhteliselt hilja. Oludes, kus kindla keskvõimuga riiklik korraldus polnud Eestis veel välja kujunenud, on põhjust näha ...
  Loe edasi »

• Ristiusu õpetuse levik ja vaimulikud ordud

  Eestlased ristiti saksa ja taani preestrite poolt enamasti 13. sajandi teise ja kolmanda kümnendi jooksul. Sageli jagati ristimissakramenti kiirustades ning ristiusu õpetuse sisu selgitamine jäi ...
  Loe edasi »

• Võõrvõimu kindlustumine. Uusasukate päritolu ja omavahelised suhted

  Uue võimu kindlustumine maapiirkondades oli aeganõudev. Tõenäoliselt piirdus see esialgu vaid kohaliku rahva maksustamisega. Esimese koormisena kehtestati nähtavasti kirikukümnis. Allikates räägitakse ka maaisandale tasutavast hinnusest ...
  Loe edasi »

• Vana-Liivimaa linnade teke ja kaubanduse areng

  Omaette probleem on linnade teke Vana-Liivimaal ja selle mõju kogu maa sotsiaalmajanduslikule ja poliitilisele olukorrale. Kuigi Eesti alal oli 13. sajandil mitmeid sõjalis-poliitilise ja kirikliku ...
  Loe edasi »

• Vana-Liivimaa sisesündmused 14. sajandil. Jüriöö ülestõus

  14. sajand on Eesti ajaloos kohalike maahärrade teravate omavaheliste hõõrumiste aeg. Peamiselt seisnes see Saksa Ordu Liivimaa haru ning piiskoppide võitluses maade ning mõjusfääride pärast.
  
  Loe edasi »

• Linnade edenemine 14.–15. sajandil. Kirikuelu linnades

  Hoolimata ülalloetletud probleemidest ja tagasilöökidest, mis puudutasid valdavat osa Liivimaast, arenesid linnad sel ajal arvatavasti üsna stabiilselt. Alates 14. sajandi esimesest poolest on linnaelu varasemast ...
  Loe edasi »

• Vana-Liivimaa siseolud 15. sajandil. Aadel, vaimulikud, talupojad

  Kui 14. sajandil domineerisid Liivimaa võimude vahel suured erimeelsused, mis sageli arenesid relvastatud kokkupõrgeteks, seda iseäranis ordu ja Riia linna vahel, siis 15. sajandit võib ...
  Loe edasi »

• Usuelu keskaja lõpul. Reformatsioon

  16. sajandi esimese poole olulisemateks märksõnadeks Liivimaa ajaloos on reformatsioon, suhted venelastega ning ordumeister Wolter von Plettenbergi tegevus.
  Loe edasi »

• Hiliskeskaegne Vana-Liivimaa välispoliitilisel areenil. Suhted venelastega

  Poliitilises elus pingestusid 15. sajandi lõpus ja 16. sajandi alguses suhted venelastega. See oli aeg, mil Venemaa hakkas Moskva survel endisest osastisvürstiriikide konglomeraadist muutuma ühtseks ...
  Loe edasi »