Asutav Kogu

Vaba Eesti esimene parlament, mis määras kindlaks Eesti Vabariigi tulevase korralduse

Eesti Asutava Kogu valimised toimusid 5.–7. aprillil 1919. Osavõtt oli väga aktiivne: valimas käis u 80% hääleõiguslikust elanikkonnast. Valimiste korraldus oli demokraatlik, st hääletamisest osavõtuks ei kehtestatud varanduslikku, seisuslikku ega soolist tsensust. Ligi kaks kolmandikku Asutava Kogu 120 kohast said vasakpoolsed erakonnad ning vaid üks kolmandik jäi parempoolsetele. Oma väikese esinduse Asutavas Kogus said rahvusvähemuste erakonnad (baltisakslased ja venelased).

Asutav Kogu alustas tööd 23. aprillil 1919. Selle esimeheks hääletati August Rei valimised võitnud sotsiaaldemokraatide erakonnast.

Asutava Kogu suurimateks saavutusteks võib pidada maareformi väljakuulutamist (1919) ja Eesti Vabariigi põhiseaduse vastuvõtmist (1920). Küllaltki radikaalse maareformi tulemusena riigistati mõisnikele kuuluv suurmaavaldus (ligi 2/3 maast) ja asuti seda osade kaupa talurahvale jagama. Põhiseadus sätestas, et Eesti on demokraatlik parlamentaarne vabariik. Muuhulgas kehtestas see Eesti kodanikele omas ajas üsnagi ulatuslikud vabadused.
 
Peale selle võeti Asutavas Kogus vastu veel hulgaliselt muid seadusi, mis lõid õigusliku aluse riigi toimima hakkamiseks. Asutav Kogu pidas oma viimase istungi 20. detsembril 1920. Järgmisel kuul tuli kokku juba Eesti Vabariigi korralise parlamendi – Riigikogu – esimene koosseis.

Lisateave artikli kohta