Balti Landeswehr
Esimese maailmasõja järel Lätis sakslastest moodustatud väeosa, mis sattus 1919. a relvakonflikti Eesti vägedega
1918. a novembris moodustati Saksa vägede okupeeritud Lätis kohalike baltisakslaste algatusel kaitseks Punaarmee eest nn maakaitsevägi ehk Landeswehr. Kuna Läti Vabariigi relvajõudude moodustamine kukkus sama aasta lõpus läbi, siis oli Läti Vabariigi valitsus eesotsas Kārlis Ulmanisega sunnitud Landeswehri tunnistama kui Läti riigi väeosa. Landeswehriga liideti seejärel väikesed lätlastest moodustatud üksused. Kuni 1919. a maini võitles Landeswehr Lätis Saksa kindralmajori Rüdiger von der Goltzi juhitud 6. reservkorpuse alluvuses Punaarmee vastu. Suurem osa sellest üksusest koosnes samal ajal tegelikult Saksamaalt pärit vabatahtlikest moodustatud väeosadest, nn vabakorpustest.
Aprillis 1919 osalesid Landeswehri üksused putšis Ulmanise valitsuse kukutamiseks, mille tulemusena sai võimule baltisakslaste huvisid esindav Andrievs Niedra valitsus. 22. mail mängis Landeswehr tähtsat rolli Riia vallutamises Punaarmeelt. Seejärel, juuni alguses, kavatses Landeswehr von der Goltzi heakskiidul hõivata ülejäänud Läti territooriumi, kuid avastas, et Põhja-Läti olid juba vallutanud Eesti Vabariigi väed. 5. juunil puhkes Landeswehril Eesti vägedega (nende seas ka Ulmanisele truud läti väeosad) konflikt, mis Eesti historiograafias kannab nimetust Landeswehri sõda. Eesti eesmärk oli Lätis taas võimule aidata Ulmanise valitsus, samas kui Landeswehr (ja von der Goltz) soovisid endale allutada tervet Lätit. Landeswehri läti üksused ja väike vene üksus jäid selles konfliktis neutraalseks (ning hiljem lahkusid Landeswehri koosseisust), ent samas toetas von der Goltz Landeswehri, milles oli umbes 5000–6000 meest, Saksa vabakorpustega. Sakslased said juuli alguseks Eesti vägedelt siiski sõjaliselt lüüa ning Ulmanise valitsus sai taas võimule.
Saksa 6. reservkorpuse võimu alla jäi suvel veel vaid osa Kuramaast. Landeswehr reorganiseeriti suvel lääneliitlaste järelevalve all ja jäeti Läti Vabariigi vägede koosseisu, kus võttis edaspidi osa Läti Iseseisvussõjast enamlastevastasel rindel.
