Balti kett

23. augustil 1989 moodustatud katkematu inimkett Tallinnast Eestis läbi Läti pealinna Riia Vilniuseni Leedus, teadvustamaks maailma avalikkusele 50 aastat varem sõlmitud Molotovi-Ribbentropi pakti, mis tõi kaasa Balti vabariikide iseseisvuse kaotamise

23. augustil 1989 kell 19 moodustasid kuni 2 miljonit eestlast, lätlast ja leedulast üksteisel käest kinni hoides 15 minutiks inimketi, mis ulatus Tallinnast Vilniuseni. Balti keti pikkuseks oli umbes 600 km. Balti ketiga meenutati 50 aasta möödumist Molotovi-Ribbentropi pakti ja selle salaprotokolli allakirjutamisest, mis avas Nõukogude Liidule tee Balti riikide okupeerimiseks. Balti kett sümboliseeris Eesti, Läti ja Leedu rahvaste solidaarsust võitluses suurema sõltumatuse nimel ja ühtlasi meenutas maailmale Balti riikide iseseisvuse hävitamist Saksamaa ja NSV Liidu salakokkuleppe tulemusena. Balti keti algatasid Balti Nõukogu, Eesti Rahvarinne, Läti Tautas Fronte ja Leedu Sajūdis. Eestis oli Balti kett üks laulva revolutsiooni  kulminatsioonipunktidest. Tegemist oli hinnanguliselt ühe suurema poliitilise massimeeleavaldusega maailma ajaloos. 

Balti ketile osutatud rahvusvahelisel tähelepanul oli oluline osa protsessis, mis viis Molotovi-Ribbentropi pakti ja selle salaprotokolli õigustühiseks tunnistamiseni NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi poolt 1989. aasta detsembris.


VÄLISVIITED:

Lisateave artikli kohta