Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev ja Eesti Õpilasmalev

Vabatahtliklikud noorte tööorganisatsioonid Eesti NSVs 1960.–1980. aastatel

NSV Liidus rakendati noori odava tööjõuna mitmes tööjõupuuduse all kannatavas majandusharus, mida põhjendati ametlikus fraseoloogias töökasvatusega. Massiliselt rakendati noori hooajatöödel põllumajanduses, näiteks kolhoosi- või sovhoosipõllul kartulivõtmisel. 1950. aastate keskel organiseeris  komsomol kogu NSV Liidust noori Kasahstani uudismaadele ja komsomoli löökehitustele. Nendes ettevõtmistes osalesid ka Eesti noored.  

1960. aastatel hakati nii üliõpilastele kui ka keskkoolinoortele organiseerima töökasvatuseks töö- ja puhkelaagreid. Eesti Üliõpilaste Ehitusmaleva (EÜE) alguseks peetakse 1964. aastat, kui Kasahstani Kotorkuli rajooni sõitis 125 üliõpilasest koosnev rühm, kes osales seal ehitustöödel. Alates 1966. aastast töötasid maleva rühmad peamiselt Eestis, kus neid rakendati üldehitustöödel maapiirkondades. EÜE õitseaeg oli 1970. aastatel, kui malevas oli igal aastal ca 2000 üliõpilast ehk umbes 10% Eesti üliõpilaskonnast. Ühtekokku käis maleva tegevuse lõppemiseni 1993. aastal sealt läbi üle 30 000 üliõpilase. 

Keskkooliealistele noortele vanuses 15–18 mõeldud õpilasmaleva traditsioon sai alguse 1960. aastate  lõpul. 1970. a võeti kasutusele Eesti Õpilasmaleva (EÕM) nimetus. EÕM oli kõige populaarsem 1970. aastate lõpul ja 1980. aastate algul, kui malevlaste arv ületas 20 000 piiri.

Nii õpilas- kui ka ehitusmalevasse astumine oli vabatahtlik. Kuna kogu noortetegevust kontrollis NSV Liidus komsomol, siis olid nii EÜE kui ka EÕM allutatud komsomoli juhtimisele. Nii olid malevasse ja selle rühmadesse paigutatud komissarid, kelle ülesanne oli korraldada poliitilist kasvatustööd.

Kommunistlikust ideoloogiast oli noortele olulisem suvine seltskondlik ajaviitmine ja puhkamine, lisaks ka rahateenimise võimalus. Nii kujunes malev üsnagi populaarseks. Malevaelu iseloomustas Nõukogude oludes suhteliselt vabameelne õhkkond. EÜE iga-aastastel kokkutulekutel väljendasid noored korduvalt kunstilise isetegevuse kaudu kriitilist suhtumist NSV Liidus valitsevatesse oludesse, mida võimud mingi piirini lubasid.

Aktiivsetele noortele oli malev hea võimalus oma sotsiaalsete võrgustike laiendamiseks, mille tähendus kinnises Nõukogude ühiskonnas oli suur.

Maleva populaarsus hakkas langema 1980. aastate lõpul. Selle üks põhjus oli NSV Liidu raske majanduslik olukord, mistõttu loobusid peamised tööde tellijad kolhoosid ja ehitusmajandid malevarühmade teenetest. 1980. aastate lõpul algas pärast üleliidulistest organisatsioonidest väljaastumist ka malevate lagunemine. Komsomoli kontrolli kadumisega noorte tegevuse üle avanesid noortele uued võimalused organiseerumiseks ja vaba aja veetmiseks.

Lisateave artikli kohta