Eesti NSV sümbolid

​1940. a suvel kehtestati Eestis Nõukogude režiim ning algas sovetiseerimine. Muude ümberkorralduste seas asuti kohe välja töötama ka liiduvabariigi sümboleid, mis lähtusid otseselt Nõukogude tüüpmudelist. Kasutusele võeti Nõukogude põhisümbolid, nagu sirp ja vasar (mis pidi kujutama talupoegade ja tehasetööliste liitu), viisnurk (kõigi viie maailmajao töörahva ühtsuse märk) jm.

1940. a augustis kehtestatud Eesti NSV konstitutsioon sätestas liiduvabariigi lipu ja vapi kirjelduse. Selle järgi koosnes vapp nagu enamikul liiduvabariikidel kahest pärjast, loosungit „Kõigi maade proletaarlased, ühinege!” kandvast punasest lindist, tõusva päikese kiirtest sirbi ja vasara kujutisega ning viisnurgast. Liiduvabariiklikku eripära lisasid pärgade tüüp (okaspuuoksad ja rukkipead) ning eestikeelne kiri „Eesti NSV”.

Loodud lipp lähtus veelgi otsesemalt üleliidulistest eeskujudest: NSV Liidu üldlipust (punasel kangal kuldsed sirp ja vasar ning viisnurk) eristas seda vaid täheühend „ENSV”. 1953. a eemaldati seoses üleüldiste heraldiliste ümberkorraldustega täheühend lipult ning lisati sinna liiduvabariikliku eripärana Läänemerd sümboliseeriv sinivalge laineline joon.

Eesti Vabariigi sümbolite kasutamine oli NSV Liidus rangelt keelatud ja karistatav. „Kodanluse sümbolite”  keelamine kaldus lausa äärmustesse, näiteks võidi ajakirja kaanele juhuslikult sattunud sinimustvalge värvikombinatsiooni tõttu kokku korjata ja asendada kogu ajakirja tiraaž.

Eesti Vabariigi ametlik nimetus, lipp ja vapp võeti Eestis taas kasutusele 1990. a kevadel, rohkem kui aasta enne iseseisvuse lõplikku taastamist.

Lisateave artikli kohta