Eesti Vabariigi õiguslik järjepidevus

​Eesti Vabariigi 1992. a põhiseaduse preambulis on kirjas, et see on vastu võetud „kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on .. välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril .. ” .

Eesti Vabariik taastati 1991. a õigusliku järjepidevuse printsiibil. Eesti on seesama riik, mis loodi 24. veebruaril 1918 ning mille okupeeris 1940. a NSV Liit. Eesti riikluse osad ei ole ajavahemikul 1940–1991 siin tegutsenud okupeeriva võimu organid – Eesti NSV ja Eestimaa kindralkomissariaat.

1940. a ei tunnustanud Eesti okupeerimist Ameerika Ühendriigid. Mittetunnustamist deklareeris USA aseriigisekretäri Sumner Wellesi 23. juuli 1940. a avaldus. Mittetunnustamispoliitikaga ühines pärast Teist maailmasõda enamik lääneriike. 1991. a tunnustasid lääneriigid Eesti iseseisvuse taastamist diplomaatiliste suhete taastamisega.

1940–1991 kandsid õiguslikku järjepidevust Eesti välisesindused USAs, Ühendkuningriigis ja teistes riikides. Tegutses Eesti pagulasvalitsus, mida juhtisid peaministrid Vabariigi Presidendi ülesannetes. Välisesinduste välja antud Eesti Vabariigi passe tunnustati reisidokumendina rahvusvaheliselt.

Eesti Vabariik taastati kodanikkonna järjepidevuse alusel. Kodanikeks loeti isikud, kes olid Eesti kodanikud 16. juunil 1940, ja nende järeltulijad. Teised Eestis elavad isikud pidid kodakondsust taotlema naturalisatsiooni korras.

Eestis taastati omandi järjepidevus. Pärast Eesti okupeerimist 1940. a oli maa ja suuromand kuulutatud kogu rahva, see tähendab riigi omandiks ja konfiskeeritud. Omandireformiga tagastati konfiskeeritud omand alates 1991. a selle endistele omanikele (16. juuni 1940. a seisuga) või nende pärijatele. Omandisuhteid, mis olid konfiskeeritud varaga tekkinud Nõukogude okupatsiooni ajal, ei tunnistatud.

Mittetunnustamispoliitika, mille järgimise üks põhjus oli külma sõja aegne vastasseis kahe võistleva süsteemi vahel, võimaldas taastada Eesti Vabariigi rahvusvahelise staatuse. Kodakondsuspoliitika võimaldas taastada Eesti rahvusriikluse. Omandireform rajas kindla aluse majandusreformidele ja garanteeris kiire ülemineku turumajanduslikele suhetele.

Lisateave artikli kohta