Eesti Vabariigi arengulugu aastatel 1918–1940

Sisukord

  • Iseseisvuse toonud olud

    Eeldused Eesti rahvusriigi tekkeks kujunesid aastakümneid enne, kui astuti esimesed praktilised sammud omariikluse poole. Ida- ja Kesk-Euroopas tooni andnud rahvusliku eneseteadvustamise taustal jõuti 19. sajandi ...
    Loe edasi »

  • Tsaarivõimu lõpp Venemaal ja selle mõju

    Romanovite tsaaridünastia valitsemisaja lõpp 1917. a märtsis saabus ühtviisi ootamatult nii Venemaaga maailmasõjas koos sõdivatele liitlastele kui ka impeeriumi enda kodanikele. Seda suurem tundus vabanemisrõõm ...
    Loe edasi »

  • Revolutsioonilise Venemaa ja Suur-Saksamaa vahel

    Reaalseks muutsid iseseisvumisunistuse kaks 1917. a teisel poolel aset leidnud sündmust. Esiteks panid enamlased (bolševikud) oktoobris, peatselt ametlikuks muudetud uue (Gregoriuse) kalendri järgi 7. novembril ...
    Loe edasi »

  • Takistused ja toed iseseisvuse väljakuulutamisel

    11.–14. novembril 1918 andsid Saksamaa esindajad kõrgema poliitilise võimu Balti riikides formaalselt üle rahvuslike valitsuste kätte, kuid Saksa vägede kohalolek jätkus veel mõnda aega ...
    Loe edasi »

  • Vene küsimus

    Keskriikide ja eriti Saksamaa lüüasaamine maailmasõjas muutis kardinaalselt sõjalis-poliitilist olukorda kogu Baltikumis. Venemaa oli neist aladest Bresti rahuga loobunud ja nüüd ei suutnud ka Saksamaa ...
    Loe edasi »

  • Idast lähtuvad ohud

    Liberaalse mõtteviisi ideaal on riikide maksimaalne avatus, koostöö naabritega, kõikide vaidlusküsimuste lahendamine rahulikul teel, rahvusvahelistel nõupidamistel jne. Niisuguse tulevases Euroopas rahu saavutamisele ja säilitamisele suunatud ...
    Loe edasi »

  • Riigipöördekatse

    Hoolimata Baltikumi vallutamise ebaõnnestumisest ning Eesti, Läti ja Leedu iseseisvuse tingimusteta tunnustamisest ei olnud Vene enamlased ometi Balti riikide kaotamisega leppinud. Moskvas mõisteti, et Eesti ...
    Loe edasi »

  • Suured lootused

    Eesti võis sellisele suhtumisele vastandada vaid oma selge kuulumise Euroopasse ning teha kõik selle nimel, et jätta endast muljet kui normaalsest ja edukast väikeriigist. Sisepoliitikas ...
    Loe edasi »

  • Autoritaarne režiim

    Kesk- ja Ida-Euroopa riikide majanduslikud raskused, suhteliselt madal elatustase ja kõikjal Euroopas süvenev pettumus demokraatliku idealismi ideaalides lõid eeldused sisepoliitiliseks kriisiks ka Eestis. Sama moodi ...
    Loe edasi »

  • Riikliku julgeoleku küsimus

    Kooskõlas Euroopas tooni andva liberaalse mõtteviisiga üritas Eesti 1920. aastatel arendada mitmekülgset koostööd lähemate naaberriikidega. Juba 1917. a septembris arutati Maapäeval võimalusi luua iselaadne Balti-Skandinaavia ...
    Loe edasi »

  • Eesti-Läti tolliliidu kava

    Ühes julgeolekuteemade mõningase tagaplaanile jäämisega läks 1920. aastate keskel aktuaalsemaks majanduskoostöö arendamine Läänemere piirkonna riikide vahel. Samas olid Balti riigid selleks ajaks jõudnud kujundada välja ...
    Loe edasi »

  • Kriis rahvusvahelistes suhetes ja Eesti

    Uus elavnemine Balti riikide kõnelustes otsese (sõjalise) julgeoleku teemadel algas aastatel 1933–1934, kui  natside aktiivsuse tõttu läksid Saksamaa ja Poola suhted sõbralikumaks ning üha ...
    Loe edasi »

  • 1939. aasta

    Eesti õnnetuseks ei hiilanud 1934. a võimu enda kätte koondanud Konstantin Päts diplomaatilise võimekusega ega tundnud ka erilist huvi välispoliitika vastu. Presidendi olulisemateks välispoliitilisteks ettevõtmisteks ...
    Loe edasi »

  • Lõpusirge

    1939. a juuliks olid suurriikide positsioonid Balti riikide küsimuses selgeks räägitud: Suurbritannia ja Prantsusmaa olid valmis Moskvale kaudsete garantiide asjus järele andma, saades vastutasuks sõjalise ...
    Loe edasi »

  • Kokkuvõtteks

    Euroopas pole just palju riike, mis kord iseseisvaks saanuna on olnud sunnitud sellest taas loobuma –  vähemalt mitte 20. sajandil. Eestlaste õnnetuseks ei suutnud Lääne-Euroopa ja ...
    Loe edasi »