Eesti raudteearhitektuur

Sisukord

  • Vene keisririigi aegne raudteearhitektuur

    Ajaloolised jaamahooned, rääkimata soliidsete müüridega vaksaliveetornidest, mõjuvad kultuurmaastikul oma ajastu ilmekate teetähistena. Küla või aleviku tagasihoidliku, sageli hajutatud hoonestuse taustal avaldavad päevinäinud jaamaehitised veel praegugi ...
    Loe edasi »

  • Esimese raudtee nägu ja tegu

    Raudtee kui riikliku tähtsusega rajatise ehitusandmed ja ekspluateerimise eeskirjad koostati Peterburis Teedeministeeriumis, need kehtisid ühtviisi nii riigi- kui eraraudteedel. Ministeeriumiga tuli kooskõlastada ka jaamaehitiste joonised ...
    Loe edasi »

  • Tapalt Tartusse

    Tapa–Tartu raudteeühendusele asetatud ootuste õhkkonnas kujunes esimese rongi saabumine Tartu jaama 1876. a 21. augusti õhtul kell 7 märgilise tähendusega suursündmuseks. Eesti Postimehe toonane ...
    Loe edasi »

  • Valka, Pihkvasse või Riiga

    1889 avatud Riia–Pihkva raudtee (Tartu–Valga haruteega) peajaamaks sai Riia ainsa I klassi jaamana, II klassi jaamadeks olid Pihkva ja Valga. Liini tähtsaimaks sõlmeks ...
    Loe edasi »

  • Pretensioonikas kuurortraudtee

    Keisririigi jaamaehitus Balti kubermangudes reageeris võrdlemisi loiult arhitektuurimaitse muutustele. Selle kinnituseks olgu kasvõi tõsiasi, et eelkirjeldatud tüüplahendust, väikeste variatsioonidega üksikasjus, rakendati veel ka 1905. a ...
    Loe edasi »

  • Kitsarööpmeliste liinide arhitektuur

    Kohalikeks vedudeks mõeldud kitsarööpmeliste raudteede üks trumpe oli ehituse ja kasutuse odavus. On mõistetav, et raudteedel, mille vaksalites polnud ülepäeva oodata siniverelisi reisijaid, hoiti kokku ...
    Loe edasi »

  • Pärastised täiendused

    Nagu näha, oli mitmel tsaariaegsel raudteeliinil esialgu tunduvalt vähem jaamu kui on teada hilisemast. Sedamööda, kuidas raudteel liiklemine reisida tahtjate seas kodunes ja kaubaveo mahud ...
    Loe edasi »

  • Mitmekesine ehituspärand

    Ajalooliste jaamade kui omaaegse transpordimajanduse tunnistajate usutavus võlgneb palju mitmesugustele säilinud abihoonetele. Nõmme-Väikese vaksali kõike muud kui väikesest veduridepoost oli juba juttu. Säilinud vedurikuuride kasin ...
    Loe edasi »

  • Eesti Vabariigi aeg

    Keisririigi aegne, peamiselt ehitusinseneride panusest sõltunud projekteerimispraktika on pärandanud meile küllaltki trafaretse, provintslik-kroonuliku ilmega raudteearhitektuuri, milles pole ülearu ruumi stiililistele variatsioonidele. 20. sajandi alguskümnendite jaamahoonete ...
    Loe edasi »

  • Traditsionalismi ja modernismi vahel

    Väikese rahvusriigi eraldumisel impeeriumist oli mõndagi niisugust, mis alles hiljuti mängis rolli vaid regionaalsel tasandil, omandanud korraga üldriikliku kaalu. Raudteetranspordis puudutas see tendents muuseas jaamade ...
    Loe edasi »

  • Modernism murrab läbi

    Iseseisvunud riigi raudteemajandusel polnud pääsu ühtelugu kummitavatest rahamuredest. Uute teede ehituse ja olemasolevate hoolduse ning ekspluatatsiooni pakiliste küsimuste lahendamise arvel jäi jaamade hoonestamine mõnigi kord ...
    Loe edasi »

  • Tehtud ja tegemata

    Elluviidud kavade kõrval pidi terve rida 1920.–30. aastail koostatud projekte rahapuudusel või läheneva riigipöörde ja sõja tõttu jääma paberile. Tallinna raudteesõlme väljaehitamine püsis pidevalt ...
    Loe edasi »

  • Pärast Teist maailmasõda

    Strateegilise tähtsusega objektina tuli Eesti raudteel tasuda II maailmasõjale ränka lõivu nii hävinud teelõikude ja sildade kui ka jaamaehitiste näol. Sõja lõppedes oli 227 jaamahoonest ...
    Loe edasi »

  • Raudteejaamade tänane ja homne päev

    Viimase 15 aasta jooksul raudtee vallas toimunu pole jätnud kõige otsesemalt mõjutamata ka jaamamajandust. Sedamööda, kuidas prioriteet on nihkunud reisijate- ja kaubaveo tasakaalustatud arendamiselt kasumliku ...
    Loe edasi »