Mitmekesine ehituspärand

Ajalooliste jaamade kui omaaegse transpordimajanduse tunnistajate usutavus võlgneb palju mitmesugustele säilinud abihoonetele. Nõmme-Väikese vaksali kõike muud kui väikesest veduridepoost oli juba juttu. Säilinud vedurikuuride kasin hulk nõuab eraldi rõhutamist, et tsaariajal oli veduritall kõigis suuremates jaamades alates III klassist. II klassi vaksalis oli depoo suisa hädavajalik kõikide jaama läbivate rongide vedurite väljavahetamiseks. Depoo pakkus varuveduritele kaitset ilmastikutingimuste eest, seal sai neid puhastada ja teostada ka väiksemaid remonttöid. Viimaseks otstarbeks olid latrite põrandas süvendid. Laiarööpmelise raudtee tsaariaegsetest depoodest on originaalilähedaselt säilinud kahe latriga paekividepoo Haapsalus ja ühekohaline tellisest vedurikuur Aegviidus. 35-aastase vanusevahega ehitisi iseloomustavad mõlemaid suured kaarsillusega aknad ja väravad, tugipiilarid liseenidega esile tõstetud nurkadel (Haapsalus ka pikiseintel ja väravate vahepostil), profileeritud räästakarniis ning nelinurkse parapetina kujundatud viilutipp.

Auruvedur tarvitas auru tootmiseks vett, mille varusid tuli regulaarselt täiendada. Kõigis keisririigi jaamades peale V klassi vaksalite pidi olema rajatud vastav veevarustussüsteem, mille silmatorkavaim osa raudteejaamas oli veetorn. Selle ülemisel korrusel asus suur veemahuti, all aga veesoojenduskatel, torud ja veetaseme näidik. Tsaariaegsete veemajade väliskuju iseloomustab hulknurkne ristlõige ja paisutatud ülaosa. Laiarööpmelistel raudteedel oli torni ülemine korpus ehitatud puidust ning alumine paekivist või tellisest, vahekoht aga vöötatud tüseda profileeritud krohvkarniisiga. Tallinn–Narva liinil meenutavad Eesti raudtee alguspäevi Raasiku, Aegviidu ja Rakvere jaama kogukad samatüübilised veetornid, mis omal ajal mahutasid igaüks kahe malmpaagi jagu vett. Tornide alaosa tahud on raamistatud valgete krohvkvaadernurkade ja profiilvöödega, millele Aegviidus pakuvad kontrasti krohvimata ornamentaalsed tellispinnad. Volüümikas vahekarniis on mulgustatud sügaval asetsevate segmenkaarakendega. Nii Raasiku kui Rakvere veemaja algupäraselt säilinud puitkorrust ilmestavad püstlaudisribad, nurgapilastrid, pitsvöö ning dekoratiivsed aknapiirded.

Auruvedur tarvitas auru tootmiseks vett, mille varusid tuli regulaarselt täiendada. Kõigis keisririigi jaamades peale V klassi vaksalite pidi olema rajatud vastav veevarustussüsteem, mille silmatorkavaim osa raudteejaamas oli veetorn. Selle ülemisel korrusel asus suur veemahuti, all aga veesoojenduskatel, torud ja veetaseme näidik. Tsaariaegsete veemajade väliskuju iseloomustab hulknurkne ristlõige ja paisutatud ülaosa. Laiarööpmelistel raudteedel oli torni ülemine korpus ehitatud puidust ning alumine paekivist või tellisest, vahekoht aga vöötatud tüseda profileeritud krohvkarniisiga. Tallinn–Narva liinil meenutavad Eesti raudtee alguspäevi Raasiku, Aegviidu ja Rakvere jaama kogukad samatüübilised veetornid, mis omal ajal mahutasid igaüks kahe malmpaagi jagu vett. Tornide alaosa tahud on raamistatud valgete krohvkvaadernurkade ja profiilvöödega, millele Aegviidus pakuvad kontrasti krohvimata ornamentaalsed tellispinnad. Volüümikas vahekarniis on mulgustatud sügaval asetsevate segmenkaarakendega. Nii Raasiku kui Rakvere veemaja algupäraselt säilinud puitkorrust ilmestavad püstlaudisribad, nurgapilastrid, pitsvöö ning dekoratiivsed aknapiirded.

Kui arvestatav hulk tsaariaegsete jaamade pea- ja abihooneid on langenud sõjahävingu ohvriks, siis lõviosas tollal rajatud vaksalite kompleksides on tänini säilinud üks või mitu jaamateenistujate kasarmelamut. Ehkki suuruse ja kujunduslike üksikasjade osas mõnevõrra varieeruvad, on need peamiselt ühekorruselised puidust tüüpehitised kõikjal kergesti äratuntavad rea iseloomulike ühisjoonte järgi – madal viil- või poolkelpkatus, avasilluste ehissirmid, paljudel konsoolsed puitkarkassiga uksevarikatused jne. Vaksalielamute ruumiprogramm peegeldas korterivaldaja ametialast positsiooni. Haapsalu jaamateenistujate käsutuses oli eraldi sissepääsudega nelja korteriga elamu, kus jaamaülema elamises lisandus köögile neli, ülema abi korteris aga kolm tuba. Vanemtelegrafistil oli samas tuba ja köök, valvuril üksnes kööktuba. Jaama kasarmutes elasid ka raudteega seotud teenistujad nagu teemeister ja remonttöölised. Teenistujate elamud ei pruukinud küll valmida vaksaliga üheaegselt, näiteks Jõgeva jaama kasarmud pärinevad alles 20. sajandi algusest.

Lisateave artikli kohta