Tehtud ja tegemata

Elluviidud kavade kõrval pidi terve rida 1920.–30. aastail koostatud projekte rahapuudusel või läheneva riigipöörde ja sõja tõttu jääma paberile. Tallinna raudteesõlme väljaehitamine püsis pidevalt päevakorral juba tsaariajast, vastavaid projekte saadi aga teostada vaid hädapärases ulatuses. Nõmme raudtee väljaarendamise ning Paldiski mnt ja Rohu tänava viaduktide (1926) kõrval on esimese iseseisvusaja saavutuseks siin uue, reisijaamast eraldatud kaubajaama ehitus Telliskivi tänavale (1938). Tartu jaama kaubahoov oli juba aasta varem saanud uue moodsa hoonestuse. Türi jaama ümberehituskava jõudis teostuda osaliselt – vanale jaamahoonele lisatud kahekorruselise silikaadist ja tuhakivist kontoriploki ning uue pagasiaida näol (1930), Pärnusse kavandama hakatud ruumikas reisijatehoone aga jäigi ehitamata. Samaaegselt Türi jaamahoone laiendusega valmis Tallinn-Väikese vaksalis uus ringdepoo. Paekiviehitise kaarjas põhikorpus kaeti raudbetoonist võlvkatusega ning jagati kahte sektsiooni, millest kumbki mahutas kuus kitsarööpmelist vedurit.

Moodsa uudisrajatisena kerkis 1939. a Tallinna Ülemiste jaamas eriline kaubavagunite pesula. Selle ehitust ajendas Euroopas möllav suu- ja sõrataud, nakkuseoht sundis kehtestama eritingimusi loomaveovagunite puhastamiseks. Pesuhoone põhiosaks on kaarväravatega vagunihall, milles eririietusega töötajad said voolikutest kuuma veega pesta ja desinfitseerida korraga neli laia- või kolm kitsarööpmelist vagunit. Erilaiuste vagunite sisseveeretamiseks oli pesulas kolme rööpaga tee. Vagunihalliga liitub riietus- ja olmeruumide, pumbaruumi ning katlaruumi plokk. Nakatunud loomasõnniku hävitamiseks seati sisse spetsiaalne põletusahi.

Seoses 1930ndatelel kogu Eesti ühiskonda tipust alates haaranud kodukaunistamisvaimustusega, algatas Raudteevalitsus aastakümne keskel ulatusliku kampaania jaamaparkide kavakindlaks väljakujundamiseks. Seni oli sellesuunaline tegevus toimunud, kui üldse, üpris juhuslikul alusel. Raudteelaste ajakirjas „T” ilmunud H. Otloodi programmiline artikkel andis rea juhiseid jaama-alade planeerimiseks ning haljastuse ja lillepeenarde rajamiseks. Parimatele lubati preemiaid, suuremate tööde teostamisel aga Raudteevalitsuse igakülgset abi. Teemeistritele saadeti laiali koduümbruse kaunistamise ja puude-põõsaste istutamise alaseid teabebuklette. Hoogsalt käivitunud kodukaunistustöö lisas paljugi idüllilisele pildile, mis säilib raudteejaamade sõjaeelsest ilmest eakate inimeste mälus ja vanadel ülesvõtetel.

Lisateave artikli kohta