Eesti riigikord ajaloolises arengus

Sisukord

• Balti erikorrast Maapäevani (1721-1917)

  ​Eesti riikluse teket ja arengut mõjutas nii tema varasem ajalugu, õiguskord, eestlaste rahvuslik liikumine kui ka 20. sajandi alguseks liberaalsete intellektuaalide hulgas kinnistunud arusaamad rahvavõimust ...
  Loe edasi »

• Iseseisvusmanifest ja Asutava Kogu valimised

  ​24. veebruaril 1918 avaldas Eesti Maapäeva volitusel täidesaatvaid funktsioone kandev Eestimaa Päästmise Komitee "Manifesti kõigile Eestimaa rahvastele", millega Eesti kuulutati iseseisvaks riigiks. Kuigi manifestis sätestatud ...
  Loe edasi »

• Eesti Vabariigi esimene põhiseadus (1920-1933)

  ​Eesti Vabariigi esimene põhiseadus võeti vastu 15. juunil 1920 (jõustus 21. detsembril 1920) ning see sätestas Eestis riigikorrana demokraatliku vabariigi, mille kõrgeima võimu kandjaks oli ...
  Loe edasi »

• Eesti Vabariigi teine põhiseadus (1934-1937) ja 1934. aasta riigipööre

  ​Teostamatu demokraatia tingis rahva pettumise demokraatias ja viis Riigikogu autoriteedi äärmiselt madalaks. Loomuliku reaktsioonina kogusid populaarsust nn. kõva käe teooriad ja autoritaarset valitsemiskorraldust propageerivad liikumised ...
  Loe edasi »

• Eesti Vabariigi kolmas põhiseadus (de facto 1938-1940, de jure 1938-1992)

  ​Eesti Vabariigi kolmas põhiseadus jõustus 1. jaanuaril 1938. aastal ja kehtis faktiliselt 16. juunini 1940, mil Nõukogude Liit okupeeris Eesti, juriidiliselt aga 28. juunini 1992 ...
  Loe edasi »

• Iseseisvuse taastamine ja neljas põhiseadus (1992-…)

  ​Hoolimata sellest, et nõukogude-tüüpi riigikord kestis Eestis faktiliselt 1992. aasta suveni, süvenesid selle lõppfaasis anarhistlikud jooned. 16. novembril 1988 võttis Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi (ENSV ...
  Loe edasi »