Eesti riigikord ajaloolises arengus

Sisukord

  • Balti erikorrast Maapäevani (1721-1917)

    ​Eesti riikluse teket ja arengut mõjutas nii tema varasem ajalugu, õiguskord, eestlaste rahvuslik liikumine kui ka 20. sajandi alguseks liberaalsete intellektuaalide hulgas kinnistunud arusaamad rahvavõimust ...
    Loe edasi »

  • Iseseisvusmanifest ja Asutava Kogu valimised

    ​24. veebruaril 1918 avaldas Eesti Maapäeva volitusel täidesaatvaid funktsioone kandev Eestimaa Päästmise Komitee "Manifesti kõigile Eestimaa rahvastele", millega Eesti kuulutati iseseisvaks riigiks. Kuigi manifestis sätestatud ...
    Loe edasi »

  • Eesti Vabariigi esimene põhiseadus (1920-1933)

    ​Eesti Vabariigi esimene põhiseadus võeti vastu 15. juunil 1920 (jõustus 21. detsembril 1920) ning see sätestas Eestis riigikorrana demokraatliku vabariigi, mille kõrgeima võimu kandjaks oli ...
    Loe edasi »

  • Eesti Vabariigi teine põhiseadus (1934-1937) ja 1934. aasta riigipööre

    ​Teostamatu demokraatia tingis rahva pettumise demokraatias ja viis Riigikogu autoriteedi äärmiselt madalaks. Loomuliku reaktsioonina kogusid populaarsust nn. kõva käe teooriad ja autoritaarset valitsemiskorraldust propageerivad liikumised ...
    Loe edasi »

  • Eesti Vabariigi kolmas põhiseadus (de facto 1938-1940, de jure 1938-1992)

    ​Eesti Vabariigi kolmas põhiseadus jõustus 1. jaanuaril 1938. aastal ja kehtis faktiliselt 16. juunini 1940, mil Nõukogude Liit okupeeris Eesti, juriidiliselt aga 28. juunini 1992 ...
    Loe edasi »

  • Iseseisvuse taastamine ja neljas põhiseadus (1992-…)

    ​Hoolimata sellest, et nõukogude-tüüpi riigikord kestis Eestis faktiliselt 1992. aasta suveni, süvenesid selle lõppfaasis anarhistlikud jooned. 16. novembril 1988 võttis Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi (ENSV ...
    Loe edasi »