Eesti Vabariigi esimene põhiseadus (1920-1933)

​Eesti Vabariigi esimene põhiseadus võeti vastu 15. juunil 1920 (jõustus 21. detsembril 1920) ning see sätestas Eestis riigikorrana demokraatliku vabariigi, mille kõrgeima võimu kandjaks oli rahvas. Seega järgis ka põhiseadus Rousseau’ rahva suveräniteedi põhimõtet. Riigivõim jaotati Montesquieu'le tuginedes seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimuks. Kuid samas jäi nende võimude omavaheline suhe tasakaalustamata. Ühekojaline 100-liikmeline Riigikogu, mis oleks pidanud kandma üksnes seadusandlikku võimu, sai täieliku kontrolli ka täidesaatva ja kohtuvõimu üle. Valitsusel tegelikult iseseisvad täidesaatvad volitused puudusid, mistõttu see allus vahetult Riigikogule.

Võimude omavaheline tasakaalustamatus maksis Eesti riigile valusasti kätte, esialgu ebastabiilsuse näol. Valitsused vahetusid kiiresti ega olnud võimelised piisava iseseisvuse puudumisel oma ülesandeid vajalikus ulatuses täitma. Hiljem sai aga tasakaalustamatus saatuslikuks Eesti demokraatiale. Riigikogu määras ka ametisse riigikohtunikud, mistõttu kohtuvõimu iseseisvus oli tihtipeale küsitav. Põhiseadus jättis loomata presidendi institutsiooni. Asutava Kogu põhiseaduskomisjoni kava järgi oleks president kui riigipea olnud valitav kas Riigikogu või valijameeste ja mitte vahetult rahva poolt. Samas oleks presidendile kuulunud võrdlemisi suured võimupiirid. Väikese enamusega otsustas Asutav Kogu poolpresidentaalsest riigikorrast siiski loobuda ja eraldi volitustega riigipea institutsiooni Eestis ei tekkinud. Riigipea ülesandeid täitis valitsusjuht — riigivanem.

Eesti riigikorra üheks eripäraks olid laiad vahetu rahvavõimu atribuudid: põhiseadus sätestas nii rahvaalgatuse kui rahvahääletuse, mis ei olnud tolleaegses Euroopas kuigi levinud. Võib koguni väita, et Eesti riigikord — äärmuslik parlamentarism kombineeritud vahetu rahvavõimuga — oli vastavalt 1920. aasta põhiseadusele maailma kõige demokraatlikum. Sedavõrd demokraatlik, et see ei hakanud kunagi tööle ja riiki tuli valitseda kas osalise või täieliku kaitseseisukorra tingimustes.

Lisateave artikli kohta