Iseseisvusmanifest ja Asutava Kogu valimised

​24. veebruaril 1918 avaldas Eesti Maapäeva volitusel täidesaatvaid funktsioone kandev Eestimaa Päästmise Komitee "Manifesti kõigile Eestimaa rahvastele", millega Eesti kuulutati iseseisvaks riigiks. Kuigi manifestis sätestatud põhimõtteid ei olnud alanud Saksa okupatsiooni tõttu võimalik kolmveerand aasta jooksul rakendada, lõi see dokument aluse Eesti esimesele riigikorrale ja oli lähtekohaks hilisemale põhiseadusele. Manifestiga kuulutati Eesti demokraatlikuks vabariigiks ja nähti ette Eesti Asutava Kogu valimine üleüldise, otsese, salajase ja proportsionaalse valimissüsteemi alusel. Kehtestati ka kodanikuvabadused, vähemusrahvuste kultuuriautonoomia ja nähti ette maa- ja rahareformi läbiviimine. Seega tehti esialgne valik Eesti tulevase riigikorra suhtes — demokraatlik, parlamentaarne vabariik ja ühtne ehk unitaarne riik.

Asutav Kogu tugines rahva suveräniteedi põhimõttele Eesti Asutava Kogu valimised viidi läbi nii kiiresti kui võimalik ja Asutav Kogu tuli kokku 23. aprillil 1919. Asutava Kogu deklaratsiooni järgi ei tuginenud Eesti iseseisvus ühelegi varasemale juriidilisele aktile kui 1918. aasta manifest ega ühegi varem Eesti alal eksisteerinud riigi õigusjärgsusele. Eesti iseseisvuse õigusliku alusena märgiti rahva loomulikku õigust enesemääramisele, mis tähendab, et Asutav Kogu tugines täies ulatuses rahva suveräniteedi põhimõttele. Samas jäid Eestis kehtima Balti ja Vene Impeeriumi õigusnormid, mille järgi kandis Eesti nii Balti erikorrast tulenevat kui Vene riigis kujunenud õigust. Need normid jäid kehtima ka peale põhiseadusliku korra rajamist.

Asutava Kogu üheks põhitööks jäi põhiseaduse väljatöötamine. Kuna eestlased ei olnud sajandeid vabadust kogenud ja kunagi varem ei olnud Eestis kehtinud demokraatlikku riigikorraldust, mõjutasid põhiseaduse koostamist väga paljud demokraatiaga seotud illusioonid. Filosoofide deklareeritud humanistlikud ideed rahvavõimust, vabadusel ja võrdsusel põhinevast ühiskonnast ja võimude lahususest olid laialt teada. Puudu jäi aga teadmisest, kuidas riik funktsioneerib, millele tugineb riigi stabiilsus, kuidas demokraatiat kaitsta. Puudu jäi ka riigivalitsemise kogemusest. Lisaks sellele moodustasid Asutavas Kogus enamuse vasakpoolsed sotsiaaldemokraatlikud parteid, kes olid demokraatia illusioonidest silmnähtavalt rohkem sisse võetud kui parempoolsed. See kõik jättis pitseri Eesti esimesele põhiseadusele.

Lisateave artikli kohta