Eestist pärit ajateenijad Nõukogude Liidu relvajõududes

Pärast Teist maailmasõda oli Eesti NSV elanikest noormeestel esialgu võimalus läbida ajateenistus Nõukogude armee nn rahvusväeosades Eesti pinnal. Järgneva kümmekonna aasta jooksul aga kaotati Nõukogude armees rahvusväeosad ja ajateenijad suunati eri üksustesse üle kogu NSV Liidu.

Alguses kestis ajateenistus maaväes ja lennuväes kolm, mereväes viis aastat. Alates 1968. aastast kahanes ajateenistuse pikkus kahe aastani (mereväes kolm aastat), sõjaväelist algõpetust koolides pikendati aga 140 tunnini.

Ajateenistusega seonduvat juhtis NSV Liidu kaitseministeerium, regionaalselt tegelesid kutsealuste ja reservväelastega sõjaväekomissariaadid. Seal korraldati ajateenistusele eelnevat väljaõpet, võeti noormehed sõjaväekohustuslastena arvele, korraldati nende füüsiline ja vaimne kontroll ning lõpuks koguti kokku ja transporditi Tallinna jaotuspunkti, et suunata nad edasi väeosadesse. Sõjaväekomissariaadid võisid ka ajateenistuse kohustusest vabastada või anda selle täitmiseks pikendust perekondlikel või meditsiinilistel põhjustel või haridustee jätkamiseks.

Hinnanguliselt üle poole Eesti NSVst pärit noormeestest läbis teenistuse maavägedes – suurimas väeliigis. Umbes viiendik teenis õhukaitseväes, teise viiendiku moodustasid mere- ja lennuväes teeninud kokku. Väiksem hulk kutsealuseid suunati sisevägedesse. Kõige vähem teenis Eesti NSV ajateenijaid piirivalvevägedes ja strateegilistes raketivägedes. Raketiüksused olid juba koosseisult väiksemad, kuid sise- ja piirivalvevägedesse võtmisel võis saada takistuseks perekondlik taust (Teises maailmasõjas Saksa armees teeninud või läände põgenenud sugulased). Geograafiliselt suunati noorsõdurid teenistusse kõikjale üle kogu NSV Liidu ning pärast väljaõpet võidi neid saata ka konfliktipiirkondadesse väljapoole NSV Liitu (idabloki „rahustamiseks” 1956 Ungarisse ja 1968 Tšehhoslovakkiasse, 1980. aastatel ohvriterohkesse Afganistani sõtta jne).

Nõukogude armee käsu- ja suhtluskeel oli vene keel, mis tekitas paljudele eestlastele esialgu raskusi. 1980. aastatel tihenesid armees eri rahvuste konfliktid, julmemaks läks ka määrusteväline hierarhiasüsteem ehk dedovštšina. Nii suurenes Eesti taasiseseisvumise ajal 1980ndate lõpul Nõukogude armeest kõrvalehoidvate kutsealuste hulk. Tavapäraseks saanud 8000 kutsealuse asemel saadeti Eesti NSVst näiteks aastal 1990 Nõukogude armeesse vaid u 2500 meest. Samal aastal kehtestasid Eesti võimud alternatiivse tööteenistuse, mille sai läbida elukohas. 1991. a taasloodi juba Eesti Vabariigi oma kohustuslik ajateenistus, kuhu võetud noormehed saadeti esialgu piirivalvesse, järgmisest aastast alates aga taasloodud kaitseväkke.

Kokku saadeti Eesti NSVst Nõukogude relvajõududesse 1940. aastate keskpaigast 1980. aastate lõpuni hinnanguliselt 350 000 meest.

Lisateave artikli kohta