Eestlased tsaariarmees

Põhjasõja (1700–1721) käigus liideti Eesti- ja Liivimaa 1710. a Vene impeeriumiga. Eesti ala lülitati Vene riigi sõjaväesüsteemi. Esialgu kandis Eesti vaid kaudseid koormisi (vägede majutamine jm), mehi siit väkke ei võetud. Vene armee reakoosseis komplekteeriti tollal nekrutivõtmise korras, s.t regulaarselt valiti kõigi sõjaväekohustuslaste hulgast väike hulk mehi, kes võeti 25 aastaks väeteenistusse.

18. sajandi lõpul, Venemaa sõjalise aktiivsuse kasvades, hakati nekrutikohustust rakendama impeeriumi mittevene kubermangudele. 1780. a laiendati nekrutikohustust Ukrainale ja 1796. a Baltikumile. Eesti alalt võeti esimesed nekrutid 1797. a. Kuni üldise sõjaväekohustuse kehtestamiseni 1874. a võeti Eesti alalt väeteenistusse ca 95 000 meest ehk keskmiselt 1230 meest aastas. Neist vaid 20% naasis pärast teenistuse lõppu koju. Paljud surid sõjategevuse tagajärjel või kehvade elutingimuste tõttu, ellujäänud aga kaotasid enamasti kontakti kodustega.  

Eestlased osalesid kõigis Vene impeeriumi 19. ja 20. sajandil peetud sõdades, sealhulgas Napoleoni sõdades, Krimmi sõjas, Vene-Türgi sõdades, Vene-Jaapani sõjas ja Esimeses maailmasõjas. Arvuliselt kõige suurem oli osavõtt Esimesest maailmasõjast, kus osales üle 100 000 eestlase. Neist langes või jäi teadmata kadunuks ca 10 000 meest.

1860. aastate Vene armeereformi käigus asutati junkrukoolid, kus oli madalam hariduslik tsensus ja lihtsam õppeprogramm kui sõjakoolides. Junkrukoolid andsid tõuke eesti ohvitserkonna kujunemiseks. Enne seda teenis tsaariarmees ohvitserina vaid üksikuid eestlasi. Ajavahemikus 1870–1914 lõpetas junkru- või sõjakooli ca 300 eesti rahvusest kaadriohvitseri, kellele lisandus ca 150 reservlipnikku. Esimese maailmasõja ajal ülendati ohvitseriks üle 2300 eestlase. Seega küündis Esimesest maailmasõjast osavõtnud eesti ohvitseride arv kuni 3000 meheni.

20. sajandi alguses teenis Vene armees vähemalt 60 eesti soost polkovnikut ja alampolkovnikut ning 8–9 eesti päritolu kindralit. Kindralitest jõudis pärast Vabadussõda Eestisse vaid kaks (kindralleitnant Heinrich Rautsmann ja kindralmajor Aleksander Silberg).  

Kõrgema sõjalise haridusega ehk Kindralstaabi Akadeemia lõpetanuid oli 13–14 meest. Esimeses maailmasõjas hukkus mittetäielikel andmetel vähemalt 120 eesti rahvusest ohvitseri.

U 2000 Vene armees teeninud eesti ohvitseri võttis Eesti poolel osa Vabadussõjast (1918–1920). Ülejäänud u 1000 osalesid Vene kodusõjas eri pooltel. 1920. aastate alguses opteerus ka neist suurem osa Eestisse.

Lisateave artikli kohta