Fosforiidisõda

Esimene suurem rahvuslik protestiaktsioon Eesti NSVs (1987), millest sai alguse taasiseseisvumine

Pärast Tšornobõli tuumaelektrijaamas toimunud katastroofi 1986. a kevadel hakati NSV Liidus avalikult rääkima keskkonnaohtudest ja -probleemidest. Selleks andis võimaluse NSV Liidu liidri Mihhail Gorbatšovi algatatud glasnostipoliitika. Laialdast kajastamist leidis Laadoga ja Baikali järve reostus ning üle NSV Liidu sai tuntuks Läti elanike vastuseis Daugavpilsi hüdroelektrijaama ehitamisele.

Eestis oli teravaim probleem Virumaale kavandatud fosforiidikaevandused, mille planeerimisega oli tegeletud alates 1970. aastatest. 1980. aastate keskpaigaks olid plaanid saanud selgema kuju ja tehti ettevalmistusi kaevanduse rajamiseks Virumaale Rakvere linna külje alla. 10 000 töötajaga hiigelkaevanduse rajamine ähvardas kogu Eestit keskkonnakatastroofiga ulatuslikult reostatud põhjavee näol ning lisaks võis eeldada massiivset sisserännet NSV Liidu venekeelsetest piirkondadest. Hinnanguliselt oleks Rakvere elanike arv kasvanud 20 000 inimeselt 50 000-le.

Kuni 1987. aastani hoiti Virumaa kaevanduse projekteerimise ja ehitamise tähtaegu Eesti elanike eest saladuses. 1987. a algul selgus, et kaevandust juba projekteeritakse ning kaevandamise algus on planeeritud 1990. aastate teise poolde. Teatavaks saanud informatsioon kutsus esile elanikkonna pahameele. Partei kontrolli ja tsensuuri alt vabanema hakanud ajakirjandus toetas rahva vastuseisu kaevandusele. Ühtlasi väljendati pahameelt Eesti NSV juhtkonna tegevuse üle, kes oli kaevanduse kohta käivat infot varjanud, ja nõuti fosforiidikaevanduse rajamise peatamist. Võitlus kulmineerus 1987. a  kevadel, kui Tartu tudengid korraldasid linnas kaks rahumeelset protestiaktsiooni, kus kanti kaevandustevastaseid loosungeid ja protestisärke. Üldrahvalikke protestiaktsioone kaevanduste vastu ei organiseeritud.

Fosforiidisõja all tuntuks saanud protestiliikumine vaibus 1987. a teisel poolel, kui Eesti NSV juhtkond saavutas avalikkuse survel NSV Liidu valitsusega kokkuleppe kaevanduse projekteerimise peatamiseks ning sai selgeks, et majanduskriisis vaevlev NSV Liit ei suuda uut kaevandust Virumaale rajada. ​


VÄLISVIITED:

Lisateave artikli kohta