Glavlit

​(Kirjandus- ja Kirjastusasjade Peavalitsus, vene Главное управление по делам литературы и издательств)

Üleliiduline tsensuuriametkond

​Glavlit oli salastatud asutus - erinevalt teistest nõukogude valitsusasutustest ei olnud seda mainitud NSV Liidu konstitutsioonis. Asutus loodi 1922. a. Vene NFSV Hariduse Rahvakomissariaadi alluvuses, alates 1946. aastast viidi üle otse NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu alluvusse. Alluvusvahekorrad täitevvõimu asutustega olid eeskätt majanduslikud, sisuliselt oli tsensuuriametkond allutatud kommunistliku partei vastavate allasutuste ja ametnike juhtimisele.

Eesti NSV Glavlit (ENSV MN juures asuv Kirjandus- ja Kirjastusasjade Peavalitsus) loodi 1940. a. oktoobris. Eri aegadel on see kandnud eri nimesid, mh Sõjaliste ja Riiklike Saladuste Trükis Avaldamise Vältimise Peavalitsus jm. Glavlit tegutses ENSVs kuni 1990. aastani.

Glavliti ametlik eesmärk oli vältida nõukogude sõjaliste, riiklike ja majanduslike saladuste ilmsikstulekut trükisõnas ja meedias, sisuliselt püüti keelata ära igasuguste ametlikust seisukohast erinevate mõttete avaldamist, seda täielikult saavutamata. Rakendati nii eeltsensuuri, mis tähendas trükiste kontrolleksemplaride ülelugemist enne nende avaldamist, kui järeltsensuuri, mis seisnes valmis trükiste kontrollimises ja sobimatuks kuulutatud teoste hävitamises või kättesaadavuse piiramises. Tsensuuri elluviimiseks koostati keelatud kirjanduse nimekirju ning trükis avaldamiseks keelatud andmete loetelusid (koostöös riikliku julgeoleku organitega), millest kinnipidamise jälgimiseks rakendati tööle Glavliti tsensorite ehk volinike võrk. Keelatud kirjanduseks kuulutati esmajärjekorras väliskirjandus, st. väljaspool NSV Liidu geograafilisi ja ajalisi piire (ka Eestis enne 1940. aastat) ilmunud kirjandus.

Lisaks trükiste kontrollile kuulus Glavliti tegevusvaldkondade hulka ka kunstinäituste, teatrietenduste, kontsertide repertuaari kontroll ja kinokroonikate läbivaatamine ; samuti kontrollisid tsensorid postisaadetisi (eeskätt postipakkide vahetust välisriikidega). Erakirjavahetuse kontrolliga tegelesid postitöötluskeskustes aga riikliku julgeoleku ametnikud.

Lisateave artikli kohta