Akadeemia üldkirjeldus

​Eesti Teaduste Akadeemia on Eesti riigi akadeemia. Akadeemia on tippteadlaste ja -õpetlaste kogu, mille eesmärk on edendada teadus- ja arendustegevust, soodustada teadlaste rahvusvahelist koostööd ning levitada teadmisi. Akadeemia juhtlause on ladinakeelne sentents „Facta non solum verba” (Teod, mitte üksnes sõnad). Akadeemia põhimissioon on anda oma panus hea elukvaliteediga teadmistepõhise ühiskonna ehitamisse Eestis, rakendades selleks uusi teadmisi majandusarengus, väärtustades uurimistööd ja teaduslikku mõtlemisviisi.

​Tuginedes oma liikmete teadmistele ja kogemustele, algatab ja korraldab Akadeemia nende eesmärkide saavutamiseks mitmesuguseid toiminguid. Ta tagab sõltumatu ja professionaalse teadusliku hindamise ja teaduspoliitilise nõustamise, edendab teadustöö kõrgtaset, levitab teadmisi, väärtustab üldsuse teadlikkust uurimistööst ja teadlastest ning soodustab teaduslikku koostööd riigis ja rahvusvaheliselt.

Seaduslikud alused
Eesti Teaduste Akadeemia on avalik-õiguslik juriidiline isik, mis tegutseb Eesti Teaduste Akadeemia Seaduse (kehtiv 1997. a-st, viimane parandus 2010. a), oma põhikirja, Teadus- ja arendustegevuse korraldamise seaduse ja teiste õigusaktide alusel. Akadeemia on autonoomne organisatsioon ja tal on õigus:

  • kehtestada oma põhikiri;
  • valida oma liikmeid;
  • korraldada oma struktuuri;
  • valida oma ettevõtmiste suundi ja viise ning sobivaid kaasosalisi;
  • otsustada omandi ja käsutuses olevate vahendite kasutamise üle;
  • otsustada oma tegevuse tulemuste kasutamise üle.
  • Akadeemia põhikirja ja selle täiendused kiidab heaks üldkogu ja need registreeritakse Haridus- ja Teadusministeeriumis.

    ​Struktuur
    Akadeemia koosneb liikmetest, kelle arv on 60 (v.a 75-aastased ja vanemad) ja välisliikmetest, kelle arvu määrab üldkogu. Akadeemia liikmelisus on eluaegne. Praegu (aprillis 2012) on Akadeemial 72 liiget ja 16 välisliiget. 2004. a novembrist on Akadeemia president Tartu Ülikoolis töötav bioloog Richard Villems.

    Üldkogu, Akadeemia kõrgeim otsustuskogu, koosneb Eesti Teaduste Akadeemia kõigist liikmetest. Üldkogu koosolekud toimuvad tavaliselt kaks korda aastas.

    Juhatus on Akadeemia kollektiivne juhtorgan üldkogu koosolekute vaheajal. Sellesse kuuluvad president, asepresidendid, peasekretär, osakonnajuhatajad ja üldkogu poolt valitud vabaliikmed.

    Osakonda kuuluvad vastava teadusliku suunitlusega liikmed ja välisliikmed; samuti Akadeemia mitmesugused nõukogud ja komisjonid ning Akadeemiaga assotsieerunud teadusorganisatsioonid ja -seltsid. Akadeemial on neli osakonda:

  • astronoomia ja füüsika osakond;
  • informaatika ja tehnikateaduste osakond;
  • bioloogia, geoloogia ja keemia osakond;
  • humanitaar- ja sotsiaalteaduste osakond.
  • Kantselei käsitleb Akadeemia administratiiv- ja finantsküsimusi ning lahendab teisi ülesandeid vastavalt üldkogu ja juhatuse otsustele. Kantseleid juhib Akadeemia peasekretär, tehes seda vastavalt juhatuse otsustele.​

    Nõukogud ja komisjonid. Akadeemial on praegu 8 aktiivset ekspertrühma:

  • Energeetikanõukogu;
  • Kirjastusnõukogu;
  • Rahvusvaheliste suhete nõukogu;
  • Mereteaduste komisjon;
  • Arstiteaduse ja tervishoiu strateegia komisjon;
  • Looduskaitse komisjon;
  • Meteoriitika komisjon;
  • Majandusarengu komisjon.
  • Nende töörühmade eesmärgid ja tegevused on suunatud ühisaruteludele, analüüsimaks erinevaid probleeme ja kujundamaks seisukohti, tegevusplaane ja soovitusi vastavate valdkondade vaidlusküsimuste lahendamiseks riigis.

    Lisateave artikli kohta