Akadeemia tähtsus ja roll tänases ühiskonnas

​Akadeemiad on läbi aegade olnud teaduse ja teadusliku mõtteviisi kantsid alates Platoni Akademeiast kuni tänaste akadeemiateni välja. Eeskätt ühendavad akadeemiad tippteadlasi, kelle tegevus on suunatud teaduse eesliinile. Akadeemiate seisukohad teaduspoliitikat ja ühiskonda puudutavates küsimustes on teadmistepõhised. Oluline on akadeemiate osa kultuuri kandjatena ja ka teaduspärandi hoidjatena. Akadeemiate põhiväärtused on sõltumatus, tipptase ja autoriteet. Seetõttu on akadeemia nõustav osa nii eksperdina (kui küsitakse arvamust) kui ka iseseisva nõuandjana (kui esitatakse arvamus) oluline faktor demokraatlikes riikides. Akadeemiate rollist pikemalt vt J. Engelbrecht, Eesti TA aastaraamat, 2011.

​Eesti Teaduste Akadeemia on oma algusaastatest alates püüdnud neid rolle täita. Kohe pärast asutamist 1938. a lõi Eesti TA rea töögruppe oluliste probleemide lahendamiseks, aastal 1939 loodi komisjon eestikeelsete kõrgkooliõpikute kirjastamiseks, toimus töö akadeemiaga assotsieerunud seltsidega jne. 1940. aastal võeti vastu otsus murdeuurimise instituudi loomiseks. See kõik vastas igati akadeemia põhikirjalistele ülesannetele.

Keerulisel ajal pärast akadeemia taasloomist 1946. a kuni Eesti taasiseseisvumiseni oli akadeemia põhirolliks teadustegevus. Mitmed sel ajal väljaarendatud teadussuunad on tänaseni Eestis juhtpositsioonil. Pikemalt sellest perioodist vt K. Kalling ja E. Tammiksaar, Eesti Teaduste Akadeemia, 2008.​

Tänane Eesti Teaduste Akadeemia tugineb oma liikmete — akadeemikute kõrgele kvalifikatsioonile ja sarnaneb oma tegevuse poolest paljude Euroopa riikide akadeemiatega. Akadeemia põhitegevus sünnib osakondades ja komisjonides. Olulise tähtsusega on energeetikanõukogu, mereteaduste komisjon ja looduskaitse komisjon. Nende arutlused ja suunised on mõeldud nii Vabariigi Valitsuse kui ka ühiskonna jaoks. Akadeemikud on paljude riiklike komisjonide ja töörühmade liikmed, kelle kaudu jõuab tippteadlaste hääl ja sõnumid otsustajateni. Akadeemia hoolitseb eesti keele kui teaduskeele arendamise eest, kirjastades seeriaid „Eesti Vabariigi teaduspreemiad” ja „Teadusmõte Eestis”. Akadeemia poolt publitseeritud ajakirjad on rahvusvaheliselt kõrgelt koteeritud. Teaduse populariseerimise huvides toetab Akadeemia nii auhindu kui massimeediat, sama sihti kannavad ka avalikud akadeemilised loengud. Akadeemia asutusena töötab Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, mille teaduslik ja kultuuriline tähtsus Eestis on igati tuntav.​

​Akadeemia põhikirjaliste kohustuste hulka kuulub ka Eesti teaduse esindamine. Rahvusvahelised sidemed on viimasel ajal väga oluliselt arenenud. Akadeemia on liige mitmes rahvusvahelises akadeemiate ühenduses: ALLEA (Euroopa Akadeemiate Föderatsioon), kus Eesti esindaja oli 2006‒2011 presidendi ametis; EASAC (Euroopa Liidu Akadeemiate nõukoda); Euroopa Teadusfondi Merekomisjon; IUA (Humanitaarakadeemiate liit); ICSU (Rahvusvaheline Teadusnõukogu), jne. Paljud akadeemikud kuuluvad oma valdkondade rahvusvaheliste organisatsioonide juhtkonda.

Akadeemia hääl on kõlanud mitmete Eesti sõlmküsimuste lahendamisel, olgu nendeks Narva elektrijaamade võimalik erastamine, Nord Streami ehitamisega seotud looduskaitse küsimused või Eesti teadus-, arendus- ja innovatsioonistrateegia koostamine.​

Kuna Akadeemiasse on valitud tippteadlased, siis on ka selge, et nendega on seotud Eesti edukad teadusvaldkonnad. Läbi aegade on nendeks olnud astronoomia ja keeleteadus, 20. sajandi lõpupoole tõusid edukate valdkondade hulka semiootika (eeskätt J. Lotmani tulemused), molekulaarbioloogia, tahkisefüüsika, arvutiteadus jm. Akadeemia välisliikmete hulgas on mitu Eesti päritolu tippteadlast, kellest eriti kõrge tuntuse on pälvinud Endel Tulving oma mälu-uuringutega.​

Akadeemia seab oma sihiks edendada kõrgetasemelisi teadusuuringuid, toetada teaduskoostööd, kindlustada teadmistepõhise ühiskonna arenemist Eestis. See hõlmab nii teadmiste väärtustamist ühiskonnas kui ka soovitusi teadmistepõhiste otsustuste tegemiseks. Pragmaatiliseks muutuvas ühiskonnas on just akadeemiad need, kes olemasolevate ja uute loodavate teadmiste alusel oskavad paremini kui paljud teised ühiskonna liikmed hinnata tulevikutrende ja ühiskonna vajadusi. Eesti Teaduste Akadeemia koos teiste Euroopa riikide akadeemiatega on kindlalt taolist positsiooni hoidmas.​

Lisateave artikli kohta