Arhiivid, raamatukogud ja muuseumid tänases Eestis

Eesti arhiivid tegutsevad 1998. aastal Riigikogu poolt vastuvõetud arhiiviseaduse alusel. 1999. aastal moodustati Riigikantselei haldusalas tegutsev Rahvusarhiiv, mis kogub ja säilitab Eesti ajalugu, kultuuri, riiklust ja ühiskondlikke olusid dokumenteerivaid arhivaale sõltumata nende loomise ajast, kohast või teabekandja iseloomust. Rahvusarhiivi juhib Vabariigi Valitsuse poolt viieks aastaks ametisse nimetatud riigiarhivaar. Rahvusarhiivi kuuluvad Ajalooarhiiv, Riigiarhiiv, Filmiarhiiv ja Harju, Lääne, Lääne-Viru, Saare, Tartu ja Valga maa-arhiivid.

Ajalooarhiivis säilitatakse valdavalt Eesti iseseisvuse eelseid arhivaale alates XIII sajandist kuni XX sajandi alguseni. Riigiarhiivis on dokumendid alates Eesti iseseisvumisest kuni tänase päevani. Filmiarhiivis on hoiul audiovisuaalsed arhiividokumendid: fotod, filmid ja heliülesvõtted. Maa-arhiivides hoitakse kohaliku tähtsusega dokumente alates 1940. aastatest.

Lisaks ülalnimetatud, riiklikku arhiivisüsteemi kuuluvatele arhiividele tegutsevad kohalikele omavalitsustele alluvad linnaarhiivid. Tallinna Linnaarhiiv säilitab Tallinna linna arhivaale XIII sajandist kuni tänapäevani. Narva Linnaarhiivis on arhiividokumendid alates 1940. aastatest. Eesti on 1992. aastast Rahvusvahelise Arhiivinõukogu (International Council on Archives) liige. Eesti Arhivaaride Ühing asutati 1939. aastal (taasasutati 1989) ja ühendab ligikaudu 100 arhivaari.

Eesti muuseumide ja raamatukogude tegevust korraldab ja koordineerib Kultuuriministeerium, õiguslikult reguleerib nende tegevust 1996. aastal vastu võetud muuseumiseadus. Muuseumid jagunevad ministeeriumi hallatavateks keskmuuseumideks, maavalitsuste hallatavateks maakonnamuuseumideks ja kohalike omavalitsuste hallatavateks munitsipaalmuuseumideks. Keskmuuseumid tegelevad oma ainevaldkonnaga üle-eestiliselt, maakonna- ja munitsipaalmuuseumid on kohaliku tähtsusega.

Keskmuuseumidest asuvad Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Kunstimuuseum, Eesti Loodusmuuseum, Eesti Meremuuseum, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, Eesti Tervisemuuseum ning Eesti Vabaõhumuuseum Tallinnas. Tartus tegutsevad Eesti Rahva Muuseum, Eesti Kirjandusmuuseum (sh Arhiivraamatukogu ja bibliograafiaosakond, Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kultuurilooline Arhiiv) ja Eesti Spordimuuseum. Tartumaal Ülenurmes asub Eesti Põllumajandusmuuseum.

Maakonnamuuseumiteks on näiteks Harjumaa Muuseum, Hiiumaa Muuseum, Iisaku Muuseum, Järvamaa Muuseum, Läänemaa Muuseum, Mahtra Talurahvamuuseum, Palamuse O. Lutsu Kihelkonnamuuseum, Põlva Talurahvamuuseum, Pärnu Muuseum, Rakvere Muuseum, Saaremaa Muuseum, Tartumaa Muuseum, Valga Muuseum, Viljandi Muuseum, Võrumaa Muuseum. Eesti suuremates linnades Tallinnas, Tartus ja Narvas asuvad ka eraldi linnamuuseumid.

Veel tegutseb rohkesti mitmesuguseid avalik-õiguslike juriidiliste isikute struktuuriüksuses olevaid ja ka eramuuseume nagu näiteks Vabadusvõitluse-, Raudtee-, Tuletõrje-, Energeetika-, Põlevkivi-, Metsa-, Ringhäälingu-, Side-, Posti-, Pedagoogika-, Kaalu-, Mänguasja- ja veel mitmeid teisi muuseume. Eesti Muuseumiühing asutati 1988. aastal ja selles on ligikaudu 300 liiget.

Eesti raamatukogude tööd reguleerivad 1998. aastal vastu võetud Eesti Rahvusraamatukogu seadus ja Rahvaraamatukogude seadus. Eestis on 585 rahvaraamatukogu, millest linnades on 108 ja 477 maal. Maakonnakeskustes ja suuremates linnades on 20 rahvaraamatukogu, mis täidavad ühtlasi keskraamatukogu ülesandeid, koordineerides ja korraldades oma piirkonna rahvaraamatukogude tööd.

Teadusraamatukogudest asuvad Eesti Akadeemiline Raamatukogu, Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu, Tallinna Pedagoogikaülikooli raamatukogu, Eesti Muusikaakadeemia raamatukogu, Eesti Kunstiakadeemia raamatukogu, Eesti Meditsiiniraamatukogu ja Eesti Patendiraamatukogu Tallinnas. Tartus on Tartu Ülikooli raamatukogu, Eesti Põllumajandusülikooli raamatukogu ja Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu.

Tallinnas tegutsev Eesti Rahvusraamatukogu on keskseks raamatukoguks, mis täidab rahvus-, parlamendi- ja teadusraamatukogu funktsioone. Ligikaudu 3000-st Eesti raamatukoguhoidjast 700 kuulub Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingusse, mis on asutatud 1923. aastal (taasasutatud 1988) ja aastast 1989 Rahvusvahelise Raamatukoguühingute ja Institutsioonide (IFLA) liige.

Lisateave artikli kohta