Trükikunst — informatsiooni tiražeerimine

Kui arhiivides säilitatav kirjasõna — arhiividokumendid ehk arhivaalid — on primaarset informatsiooni sisaldavad unikaalsed ainueksemplarid, siis raamatukogudesse talletatud kirjasõna — raamatud — on trükitud ehk tiražeeritud. Eesti keel jõudis trükitud kujul raamatusse teadaolevalt 1525. aastal. Vanim trükis ei ole kahjuks säilinud ja selle olemasolu on teada ainult tänu Schleswig-Holsteini Maa-arhiivis säilitatavale protokolliraamatule, kus on kirjas, et 1525. aastal arestiti katoliikliku Lübecki rae poolt ühes luterliku kirjandusega missaraamat, mis oli trükitud eesti, läti ja veel ühes Liivimaal kasutatud (tõenäolikult liivi) keeles.

Vanimaks säilunud eestikeelseks trükiseks on 1535. aastast pärinev katekismus. Seegi on säilunud vaid osaliselt: 1929. aastal leiti Eestimaa Kirjandusliku Ühingu raamatukogust katekismuse 11 lehefragmenti, mida oli kasutatud ühe hilisemast ajast pärineva köite kaanetäitematerjalina. Praegu säilitatakse koostajate, Oleviste kiriku õpetaja Simon Wanradti ja Pühavaimu kiriku jutlustaja Johann Koelli nime järgi tuntud katekismuse fragmente Tallinna Linnaarhiivis.

Tervikuna on säilunud 1622. aastal Braunsbergis (nüüdses Braniewos Poolas) trükitud Agenda Parva. Vastureformatsiooniaegne preestrite käsiraamat sisaldab katoliiklikes kombetalitustes vajaminevaid lauseid saksa, poola, läti ja eesti keeles, kusjuures kasutatud on lõuna-eesti murret. Ainus teadaolev Agenda Parva eksemplar asub Poolas Olsztyni vaimuliku seminari raamatukogus. Wanradt-Koelli katekismust ja Agenda Parvat eraldavasse peaaegu saja-aastasesse vahemikku mahub veel mõne “mittesaksa” trükise väljaandmine. Nendest ühtegi ei ole aga senini leitud ja nende olemasolu on teada ainult tänu nimetamisele arhiividokumentides.

Esimene trükikoda alustas Eestis tegevust 1632. aastal Tartus asutatud ülikooli juures. Ülikooli juures oli ka raamatukogu. Esimesed Eestis trükitud eestikeelsed raamatud trükiti aga Tallinnas Reusneri trükikojas 1637. aastal: Heinrich Stahli käsi- ja koduraamatu — "Hand- und Hauszbuch für das Fürstenthumb Esthen in Liffland" (Käsi- ja koduraamat Eesti vürstkonnale Liivimaal) — lauluraamatu osa ning sama autori eesti keele algõpetus — "Anführung zu der Ehstnischen Sprach" (Juhatus eesti keele õppimiseks), mis koosneb grammatikast ja sõnastikust. XVII sajandi teisest poolest on juba eestikeelseid kirjalikke mälestisi säilinud suuremal hulgal nii trükitud kui ka käsitsi kirjutatud kujul. Enamus neist on sakraalse sisuga, ilmalikest tekstidest lisanduvad ameti- ja truudusevannetele ka eestikeelne juhuluule ja rootsi võimuesindajate poolt välja antud eestikeelsed plakatid, milles pöördutakse kohaliku maarahva poole.

Lisateave artikli kohta